Inimese pea on tema hinge võitlusväli.
Kõik inimesed mõlgutavad mõtteid ja see tegevus toimub inimeste peas. Ka Jumal mõlgutab mõtteid meie tõttu, ainult et siin on suur vahe! Meie peast leiab igasuguseid mõtteid. Kui neid mõtteid saaks näidata projektoriga seina peale, oleks endalgi kohati väga piinlik lugeda, rääkimata pealtnägijatest. Kuid inimesed ei mõtle selle peale, Jumal aga teab meie kõiki mõtteid. (Ps 94:11)
Kui me mõlgutame mõtteid, siis neil mõtetel on oma allikas.
Tavaliselt on need meie loogilised, kogemustel või õpitud teadmistel põhinevad arutelud. Kuid nende hulgas on ka nn uitmõtteid ning unistusi, kõike mis pähe tuleb. Vahel oleme ise ka üllatunud, mis mõtteid meie peas on. Kui mõtted on alatud või kurjad, siis, inimese südametunnistus annab sellest märku, kui me eksime ja satume kurjuse teele.
Kõik algab mõtetest, kuid igal mõttel on oma allikas, aga ka pesa.
Me võime lasta punuda enda pähe sellise mõttepesa, et oleme sellest ära võrgutatud ja imetleme tulemust. Kuid väga harva inimesed küsivad iseendalt, kust ma sain selle mõtte? Kust tulevad pähe mõtted? Suurem osa nendest on loogiline argumentatsioon, aga sealt leiab ka südamlikke mõtteid, samuti inetuid. Kui inimene ütleb südamlikult midagi, siis see tuleb tema vaimust ja see läbib ihu nii, et võib puudutada teise inimese südant ning see läbib "kivise seina" ja mõjutab teist. Samuti saab selline mõte teha ka kurja, kui mõtte autori süda on rikutud ning ta kavatsused on alatud või kurjad. Pealtnäha hea eesmärk võib olla tegelikult kaval, õel, vaenulik või kuri.
Kurjuse mõtteid on kahte liiki.
Ühed neist on põhjustatud inimese rikutust mõtteviisist, kus ta vaim on must ja ta pigistab kinni silma südametunnistuse märguande korral. Kui seda kaua teha, siis süda saab paadutatud ja vaim maha surutud ja siis te kohtate inimest, kes on läbi ja lõhki paheline ja õel, aga ta ise ei saa sellest arugi, vaid leiab end lausa õige olevat. Tavaliselt on sellised poliitikud või advokaadid, avaliku elu tegelased, kes oma arrogantsuses sõidavad üle kõigist ligimestest, väänavad seadusi ja eetikat. Kuid neid ei aita ka noomimine, sest nende vaim on surnud. Ja kõik mis neil pähe tuleb, läheb käiku. Te ju teate inimesi, kes ei vali vahendeid, kui midagi on vaja saavutada? Kuid need on rikutud inimese mõtted ja mõlgutused. Alguse saab see vähe haaval ja lõpuks on nii läbi ja lõhki räpane, et nende inimestega ei ole enam suurt midagi peale hakata. Sellised inimesed on lõpuks parandamatud ja sellisel mõtteviisiga isikud ei koge päästet (1Pt 2:8,14). Seda näete ka piiblist, alates veeuputuse ajast, Soodoma lugu ja teised lood, kus muuta ei saanud enam midagi. See sugupõlv oli hukule määratud.
Kuid teist liiki mõtted on veel, mis rikuvad inimest, millest saab alguse ka kõik eelnev, kuid alati ei kulge nii hullumeelseks või lootusetuks kui eelpool lõigus kirjeldatud sai. Sellised mõttevälgatusi on kõigil. Kuid nende allikas ei ole inimene, vaid vahetult deemon.
Kui inimene on hinge lubanud deemonile, siis deemon valitseb tema mõttemaailmas ja näiteks, igasugused maagid ja nõiad kasutavad teadlikult sellist lubamatut praktikat. Kuid deemonid ei saa inimese sisse kui selleks pole põhjust, müüdud hinge maha või luba antud. Ps 91:7, 1Jh 5:18
Deemonid üritavad mõjutada kõiki inimesi, sest nad tahavad inimese hinge hukutada ja saada põrgusse. Kuid kurja vähim eesmärk on kiusata inimest ja seda nad teevad just läbi mõtete.
Deemon pääseb iga inimese juurde mõtete abil, mida ta paneb inimese pähe. Mõni inimene üllatub: kust mulle see tobe mõte pähe tuli?! Just! Kust see mõte tuli, on õige küsimus. Kui see ei ole inimese enda mõte, siis, sellel mõttel on autor ja ka allikas. Kahjuks enamus inimesi ei taba ära, et osa mõtteid ei ole nende endi mõlgutused, vaid kurja kiusatused. Kui nad seda ära tabaksid, siis nad peaksid, - õigemini tahaksid valida, mida nende mõtetega peale hakata. "Ok. Mul oli totter mõte?" Küsimus ei ole selles, et selliseid kiusatusi ei tuleks, vaid mida inimene selle mõttega peale hakkab ja kas ta saab aru, teeb vahet ja viskab selle oma peast minema.
Ka usklikud on kiusatud ja kurat käib ringi ja otsib keda neelata, kirjutab piibel. Kuid kogenud usklikud suudavad deemoni mõtted juba eos ära kustutada. Seetõttu nimetatakse usklikke ka vaimulikeks, kuigi paljud vaimulikud on vahel nii hädas ning mõttetelt lodevad ja hakkavad õigustama oma möödalaskmisi. Sealt edasi Püha Vaim tõmbub tagasi. Vaimulik tunneb pühakirja, aga oma praktilistes väljaütlemistes lasevad ikka märgist mööda. Tuleb tuttav ette? Peetrus sai suisa sõimata. Jeesus ütles talle: tagane vastupanija, sa oled mulle kiusatuseks. ("Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: "Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!" Mk 8:33) Selle peale võis Peetrus mõelda küll: oeh, mis ma nüüd välja ütlesin? Aga see selleks.
Inimese pea on tema hinge võitlusväli (hing on mõtted, tahe, teod) ja seal tuleb meil kõigil pidada võitlust. Kes võitleb oma ihuga, kui ihu ei taha alluda, näiteks nõuab toitu üle aru. Kes võitleb oma egoga, kui see pead tõstab, sest tahab olla keegi teine ega ei kuula oma vaimu nõuandeid. Kes võitleb oma tarkusega, aga jätab tähelepanuta Püha Vaimu vaiksed märguanded. Me ei räägi veel südametunnistusest, mis on inimese vaim ja annab märku; aga kui tihti inimese mõtted suruvad teda alla ja siis saab kuri oma tahtmise! Selline see võitlusväli on ja see toimub meie kõigi peas, kahe kõrva vahel iga päev.
"Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas." Ps 104:34 ja "Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!" Ps 119:80 ütleb psalmist.
Pea on võitlusväli, kus me kõik võtame vastu deemonite rünnakuid läbi mõtete, aga meile on antud kõik vahendid, et sellega edukalt toime tulla. Isegi uskmatud saavad inimese olemuse põhiküsimuste puhul edukalt võita, kui nad vaid võtavad kuulda oma südametunnistust! Seda enam Jumal annab usklikele eelise, kes esmalt puhastab meie südametunnistuse, aga annab meile lisaks nõustaja oma Püha Vaimu läbi, kes elab meie südames, inimese vaimus ja on suurepärane vaimumõõk ning tuleb toime igasuguse kurja mõtte ja kiusatusega, kui me vaid alistume Vaimu juhtimisele ja võtame kuulda tema nõuandeid? Ta ei ole lihtsalt meie kohal nagu vanasti olid kuningad võitud või lihtsas keeles öeldud, oli nende peade kohal Jumala vaim. Kuid meil on Püha Vaim mitte kõrval ega kohal, vaid meie sees!
"Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga," ütleb Rm 8:16. Ta annab meile püsivalt mõtted ja need ei tule meie pähe, vaid alt poolt, südamest! Kui kurat paneb mõne kiusatuse v mõtte pähe, siis meie vaimust tuleb sellele vastus, kus Vaim ütleb: "See on jama, ära kuula seda, viska see oma peast välja!" Staažikamaid usklikud teevad seda praktiliselt kogu aeg, nö käigu pealt, sest nende "meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja." (Hb 5:14) Noored usklikud veel ei ole nii vilunud kasutama seda tehnikat, aga aja jooksul õpivad, et pähe tulevad mõtted tuleb läbi "katsuda" ehk analüüsida ja nendega midagi ette võtta.
Kurat tuleb eriti jõhkralt ründama noort usule tulnud inimest, et tema hinge tagasi saada. Seda ei tuleks imeks panna, vastupidi, olla selleks alati valmis ja saada aru, et pea ei ole enam prügikast, vaid püha paik ja kui seal tekib mõni riivatu või tobe mõte, siis oleks mõistlik see kohe eemaldada, mitte selle üle hakata mõtteid mõlgutama. Demonid on kavalad. Nad tulevad samm sammult ja istuvad lõpuks pähe, kui neid kuulda võetakse. Kui nende mõtted kustutada, siis nad lahkuvad ja jätavad rahule, otsivad kedagi teist, kes neid kuulda võtab.
Võta see endale südame asjaks ja sa saad - kui mitte öelda targaks, siis vähemalt mõistad, kuidas on võimalik et vahel on inimese peas nii veidrad mõtted? Kõik mõtted ei ole sinu mõtted. Seetõttu tuleb neil vahet teha, sest see on su hingele vajalik.
Kui sa oma hinge eest hoolt ei kanna, siis kiusatused muutuvad ühel hetkel kurnavaks ja sa mõtled, mis minuga lahti on? Midagi ei ole. Kodutöö on tegemata. Selleks aga pead kasutama tehnikat: südame ja mõistusega. Kui sa mõistusega asju ei võta, siis sa võid olla kergeusklik ja lihtsameelne ja lõpuks teed endale kahju.
Usk annab sulle kaine mõtteviisi, mitte ei võta seda ära!
"Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!" (1Kr 14:20) "Aga meie, kes me oleme päeva lapsed, olgem kained, rõivastatud usu ja armastuse kaitserüüga ning päästelootuse kiivriga." ( 1Ts 5:8) "Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata." (1Pt 5:8)
Maailm väidab vastupidi, et usklikud on ullikesed ja vahel pilkavad, et nad on purjus. (Ap 2:13) Kuid need on kuradi väited rumalatele. Kui vaadata mis lollusi uskmatud suust välja ajavad, saad aru kui rumalad nad tegelikult on. See on kõigile nähtav, et ei pea olema mõtete lugeja, vaid piisab kui te panete tähele, mida kõike nad suust välja ajavad ja endast või teistest arvavad. See ei ole inimlik. See on deemonlik. Kahju neist, nad ei saa sellest isegi mitte aru. Aga kanna hoolt oma pea eest, sest see on ainus koht, mis on vaimumaailmale avatud, seetõttu ka haavatav ja võitle head usuvõitlust!
Kui kurat paneb sind mõlgutama tema mõtteid, siis ütle: ma valin ise, millest ma mõtlen! Viska ta mõtted peast välja! Ps 77:7
Kui keegi (teadagi kes) sulle pähe istub, ei pea sa ennast veel tema pärast süüdi tundma, see ei ole patt, vaid üksnes kiusatus. Kustuta need mõtted oma peast. Kui sul on palju segadust, siis fokuseeri ennast ülistusele, siis läheb mõte Jumala püsiühendusse ja loe piiblist mõni sõna, mis su vaimule ja hingele head teeb ning sa oled jälle ree peal ja edukalt lahingu võitnud.
"Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega." Ef 6:12
