VALITSEJA ÜLESTÕUSMISIHU SALADUS

Kadunud poja lugu on selgitatud kogu aeg läbi vaimse tähenduse. Tegelikult on selles loos maine dimensioon ning prohvetlik sõna. Tähendussõnade abil Jeesus prohveteeris ja selgitas lahti sündmusi, mis leiavad aset Jumalariigis kas enne ülesvõtmist või pärast tagasi pöördumist.

See lugu on kadunud lastest, kes lõpuajal hülgasid oma pääste ja läksid kodust ära laia maailma, olid nad siis pojad või tütred, vahet pole. Kuid vahepeal võeti kogudus ära (1Te 4:16, Lk 14:14), mida on eriti selgelt näha ka tähendamissõnas Lk 19. See jutustab muuhulgas loo sellest, et vahepeal läheb suursugune kodust ära. See oli tema pääste otsus. Need kaks lugu räägivad sama sündmust erineva nurga alt. Kadunud pojad või tütred on need, kes jäävad ülesvõtmisest maha (niisamuti leiate paralleeli ka 10 neitsi loos), AGA kõigele vaatamata jäävad ellu viletsusajal ja tulevad tagasi isa otsima. Lõpuks nad kohtuvad taas oma "maise" isaga, kes aga vahepeal on saanud ÜLESTÕUSMISE IHU, temast sai püha ja rahuriigi valitseja ja ta elab igavesti. Tal on kirgastatud ihu, lahti seletatult surematus ning ta ei surnud ka ülesvõtmisel. Kuid sellele vaatamata isal on SUUR RÕÕM näha oma last - kadunud poega, aga nüüd on ta leitud. Seda nii vaimses, emotsionaalses kui ka füüsilises tähenduses. Kahju, et need kadunud lapsed jäid surelikuks. Isa korraldab peo, paneb sõrme valitseja sõrmuse (valitseja tunnus), selga uhke kuue, ometi sellele vaatamata jääb kadunud laps surelikuks ja üksnes pere liikmeks, ta ei saa valitseda tuhat aastat koos teise vennaga, kes oli koos isaga päästetud. Seetõttu kadunud poeg teab seda ja ütleb isale, pea mind kui ühte oma sulast! See on tegelikult põhjus, miks ta seda ütleb, kuna ta mõistab nende suurt erinevust, üks on surelik, teine jumalariigi valitseja. Pane tähele veel seda, et see ustav poeg, kes oli kogu aja koos isaga, see ütleb välja tõsiasja, et isa, kuidas sa pöörad kadunud pojale nii suurt tähelepanu, et korraldad tema auks suisa peo, aga isegi minule ei ole veel pidu tehtud? Isa vastas, et see kõik mis minul on olnud (varustus), on sul alati võtta olnud ja sa võid seda kasutada ka ise. Koju e usklike osadusse või pere juurde jäänud laps oli ja ON valitseja, ta saab igal ajal kasutada meelevalda. See ei olnud kadedusest tingitud nagu vahel jutlustes selgitatakse vanema venna hoiakut, vaid selge viide tema staatusele (seisusele), kus tema on nüüd valitseja, teine, see kadunud poeg tema alluv e valitsetav.

Kadunud poeg ei saanud osa ülesvõtmisest ega päästest, seetõttu tuhande aastases rahuriigis võib olla palju neid perekondi, kus keegi jäi maha ja 7 aasta pärast nad kohtuvad (pärast vaevaaja lõppu) või veidi hiljem ja siis selgub, et Jumal armastab neid kõiki, nagu isa kadunud poja loos ennast väljendas, kuigi pääste "maha maganud" poeg jäi ilma oma valitsemise õigusest. Ka ei ole tal õigust igavesele elule. Tal puudub ülestõusmise ihu, mis on igavene ning seetõttu ta ühel hetkel paraku peab surema.

Piibel ütleb välja, et õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest. Teisel surmal ei ole meelevalda ja nad valitsevad tuhat aastat (Ilm 20:6), aga mitte muud surnud, vrd s 5.

mis algab õlimäel, kui Kristus toob koguduse tagasi, kes reaalselt teostavad võimu siin maa peal, tema riigis.

Pole kahtlustki, et pärast Armagedoni on maa peal suur osa neid, kes küll ei võtnud kuulda Jumala evangeeliumi, aga ei võtnud enesele ka metsalise 666 märki. Neil inimestel ja rahvastel üle kogu maa tuleb oma elu jätkata rahuriigis. Kuid nad on kõigest surelikud, kuigi paljud neist võtavad alles siis Kristuse vastu. Nagu ikka, see on vaba valik. Kuradi puudumisel (hoitakse kinni) ei ole neil kiusajat, kes neid patule ahvatleb ning ei ole ka kuritegevust. Vähemasti 1000 aastat. Inimese elu on ikka sama pikk, vaid 70 aastat v.a valitsejad! Ülestõusmise omandanud pühadel jätkub elu igavesti ja nad jäävadki elama, kuigi teised nn lihtusklikud surevad, isegi siis, kui nad võtavad Kristuse vastu, ei saa nad enam surematu ihu. Seetõttu te loete, et kes rahuriigis elavad selle ajastu perioodi lõpu poole, ajal mil kurat välja lastakse natukeseks ajaks, siis need kes Kristust vastu ei võta, tõusevad üles Kristuse vastu (Goog, Maagoog) ning mõistetakse tulejärve (Ilm 20:15), kuhu visatakse ka kurat.

Valitsemisalad määratakse nagu ikka selle alusel, mida keegi enne ülesvõtmist Kristuse heaks teha jõudis. Kes külvab rohkesti, see lõikab rohkesti ja saab suurema valitsuspiirkonna, vastavalt välja teenitud palgale (10, 5, 1 talenti, kuidas kasutas vara), mida Jeesus anda tõotas. Kes ei jõudnud v ei teinud midagi, eks sellest saab lihtne ametnik, kes aga külvas palju, sellest saab suurem ehk tema vastutab suure ala ja paljude inimeste eest.