Jumal saab andeks anda alles siis, kui inimene palub andeks ja inimesele ei kehti mingi kõrgem reegel, kus ta ei pea teistelt andeks paluma. Inimesel tuleb samuti andeks paluda oma ligimeselt, kui ta tahab andeks saada. Paraku praktiline elu peegeldab meile seda, et Jumalalt palutakse andeks, aga jäetakse tegemata inimeselt. Muidugi ei saa andeks paluda inimeselt, keda on tapetud, aga kelle vastu on tunnistatud või tehtud halba, see ei tule mitte üksnes andeks paluda, vaid ka võimalusel heastada.
Kahjuks just kristlaste seas levib mõtteviis, et vend peab nii või teisiti andestama ja kui sa ei andesta, siis sa ei saa ka Jumalalt andeks ning inimeselt andeks palumine jäetakse hooletusse. See on tegelikult väga levinud kristlaste seas, kus nad ei vaevugi oma kristlikult vennalt või õelt andeks paluma. On väga kaheldav, et Jumal võtab neid tõsiselt, kui vennal on midagi ta vastu. Andeks palumine tähendab ära leppimist. Kuid lepitust saab algatada see, kes algatas halva, mitte vastupidi. Kui sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi su vastu, siis mine lepi esmalt selgitas Jeesus. (Mt 5:23,24) Teisisõnu, kui sulle tuleb meelde, et sa ei ole vabandanud, siis mine palu esmalt vabandust. Inimene, kes sulle on andestanud, tal ei ole võlga sinu ees. Küll aga on sinul võlg üleval, mis on vabandamise võlg. Seni, kuni sa ei ole vennaga lepitust teinud, temalt andeks palunud, on see võlg sinu ja Jumala vahel kohustus, mis tuleb täita või nõutakse sisse kohtus.
"Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud." (Rm 13:8) Ta selgitab, et armastus ei tee ligimesele kurja (s 10) ja pimeduse teod tuleb maha panna ning elada kombekalt, ilma riiuta. (s 13) Seetõttu kohtab kristlaste seas väga palju kaasusi, kus keegi on palumise jätnud hooletusse ja taevas on võlad üleval. Jumal tahab kustutada neid kohustusi, aga ta ei saa seda teha enne, kui vennaga on asi ära lepitud. Kui sa tead, et kellelgi on sinu vastu midagi, aga sa ei saa täpselt aru, siis mine ja küsi: kas ma palusin andeks või ma unustasin selle ära? Vahel inimesed unustavad tasuda oma arveid, aga niisamuti nad unustavad ära vabandamise. Kuid kristlaste seas on see massiline, sest kui te kuulete, mis nad räägivad õe või venna suhtes, siis selle põhjustas tüli, mis tänaseni ootab lepitust. Need ei ole suured võlad, aga nagu Jeesus ütles, kui sulle tuleb meelde, siis mine lepi ära. Paljudel kristlastel on võlad üleval aastaid ja nad ei vaevugi nendega tegelema. Jumal peab kõige üle arvestust ja kõik on taevas kirja pandud ega kustutata sealt enne, kui asi on klaar.
Ei maksa arvata, et sul on taevauks avatud, kui sa oled venna suhtes ülekohtune olnud ja mõtled, ma ei peagi vabandama, sest tema peab andestama, muidu ta nii või teisiti ei saa taevasse. Tõepoolest iga inimese taevasse pääsemine on seotud sellest, kas ta on ligimesele andeks andnud, et ka Isa taevas annaks andeks. Isegi Meie Isa palve ütleb selle otsesõnu välja. Kuid sellest ei piisa, vaja on hakata andeks paluma. See peab saama samasuguseks harjumuseks, nagu iga hea tegu, mida te tavaliselt Jumala heaks teete. See on meele uuendamise küsimus. Kui sa käid koos Jumalaga, siis "täitke kõigi vastu oma kohustused," ütles Paulus ja andeks palumine on kohustus, mida tuleb esmalt täita, enne kui sa lähed oma ohvriga Jumala ette. Vabandamine ei vabasta üksnes tüli võlga, vaid vabastab ühtlasi Jumala väe.
