Oleme harjunud inimest hindama mitte sõnade, vaid tegude põhjal. "Meest sõnas, härga sarvest." ütleb vanasõna. Seetõttu ütleme: usalda, aga kontrolli. See on alalhoidlik mõtteviis. See aitab meil vältida probleeme, mis tekivad liigse usaldamise läbi.
Kuid selline mõtteviis on meis nii sügavalt juurdunud, et me ei usalda isegi iseennast, mis siis rääkida autoriteetidest!
Sarnane mõtteviis on tuttav isegi piiblist. Üks tuntum juhtum on Giideoni lugu. Mõni võib öelda küll, et see ei olnud usaldamatuse küsimus, vaid juhtimise palumine, aga vaatame, mida Giideon välja ütleb, loeme sõna.
"Ja Gideon ütles Jumalale: "Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud, siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud."" Km 6:37
Giideon ütleb küll, et kui sa tahad asja korraldada. Kuid ta lisab sealjuures veel "nagu sa oled öelnud". Giiden ei usalda Jumala öeldud sõnu. Kui nüüd esimene katse kinnitas, et Jumal siiski seisab oma sõna taga, siis ta ikkagi ei usalda veel Jumalat ja soovib veel teist korda tema sõnale kinnitust. Mõistagi Giideon saab aru täie tõsidusega sellest, kellega tal tegemist on, sest ta ütleb välja: "Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin!" (s. 39)
Tänapäeval juhib Jumal meid Püha Vaimu läbi ja kristlased võivad Jumalat usaldada 100%.
Jumal elab meie sees ja tema rhema on tõde niisamuti kui logos, mida piiblist loeme. Ometi otsime ikka veel vabandusi, et mitte usaldada Jumala sõna, mis ta vahetult meile räägib. "Katsuge vaimud läbi," ütles Johannes. (1Jh 4:1) See oli pigem Johannese temperamendi ja hingehoiu kogemus. Püha Vaimu juhtimist see küll ei puuduta. Teil tuleb läbi uurida vaimu avaldused endast väljaspool, aga mitte Püha Vaimu sõna, mis tuleb esile enda sees. Johannes ei sea sellega kahtluse alla Püha Vaimu juhtimist.
Jumala lapse mõtteviis vajab meele uuendamist. Meie vana elu kogemused ei ole enam sobivad meie uue elu juhtimisotsuste tegemiseks või nagu Giideon seda praktiseeris.
Võime täie kindlusega usaldada Jumala kirja kui ka elavat sõna, mis ta meile ütleb meie elu olukordadesse. Samas tuleb tähele panna, kust see sõna tuleb? Kui see tuleb südamest, siis, see on vaimust. Selle asukoht on sinu vaim, kus asub ka sinu südametunnistus. Kui näiteks inimene saab aru südametunnistuse märguandest, et see või teine asi ei ole hea mõte ning seda ignoreerides on tagajärjed. See oli süda, mis tunnistas, inimese vaimust.
Mõtlemine on meile antud selleks, et me suudaksime vahet teha, mis tuleb südamest ja mida meile tahetakse pähe panna või koguni pähe määrida! Pea võib meid eksitada, aga pea on väga hea mõtete analüüsimiseks. Tunded, mõtted ja teod kirjeldavad inimese hinge iseloomu. Aga mõte on selleks, et aru saada, mida vaim ütleb. Paulus selgitas, kuidas te saate aru keeltest, kui keegi ei tõlgitse? Keelterääkimine tuleb vaimust, aga arusaamiseks on vaja mõistust.
Jeremija kirjutab, et süda on petlik. (Jr 17:9) Vaevalt ta mõtles selle all oma süda, vaid ikka nende südameid, kes Jumalat ei tunne. Ta lisab: "Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda." (s. 10)
Kes elab koos Kristusega, nende süda ei saa olla "petlikum kui kõik muu". Kõne või sõna, mis tuleb puhtast südamest on puhas ja seda sõna ei ole põhjust seada kahtluse alla. Seda võib usaldada. Kui sa ei usalda Püha Vaimu sõna läbi juhtimist, siis keda üldse on võimalik sel juhul usaldada?
