Püha Vaim ei räägi üksnes usklikega. Püha Vaim peab tooma patu tundmise kõigile. Seetõttu ta tegeleb ka uskmatutega. *
Kui inimese südametunnistus on rikutud, siis on üksnes Püha Vaim veel see, kes saab inimese tuua sellest olukorrast välja. Kuid isegi siis võib inimene öelda ei. Otsuse teeb alati inimene, kas ta kuulab jutu ära ja kuuletub, teeb selle mõtte teoks. Kuid vahel ta ei kuula, vaid ütleb: "See on tobe!" See on tobe tema lihalikule mõtteviisile, mitte vaimule!
Uskmatu inimene ei tea seda, et tegu on Püha Vaimuga, aga ta saab aru, et see mõte tuleb mujalt.
Uskmatu ütleb: "Mulle tuli mõte." (Piiblis leiate sellised kirjeldused.) See mõte tuli kuskilt. Kuid mõtted ei tule "lambist" nagu vahel neid "võõraid" mõtteid defineeritakse. Justkui need oleksid veidrad või imelikud.
Kui need (saabunud) saadetud mõtted teevad inimese paremaks, siis need võivad olla Püha Vaimult. Kui need mõtted lubavad midagi paremat, ei tähenda see automaatselt seda sama, sest kurat kiusab inimest lubadusega: "Vaata, ma annan sulle selle kõik. Ma teen su elu paremaks!" Püha Vaim tegeleb inimese OLEMUSE muutmisega. Jumala käest saab paluda ka kõike muud. (Mt 6:33) Sellest te saate aru või teete vahet, et kas see mõte väärib kaalumist. Kui see muudab kellegi olemust paremaks, tasub seda kuulda. Püha Vaim räägib nii patu puhul.
Nii saab inimene aru, et tegemist on teoga, mis vajab ära korraldamist. Mitte kinni mätsimist, vaid heastamist! Esmalt Jumala ees, aga ka ligimesele kui vaja. Kuid inimene saab selle ise korda ajada, kui ta seda mõtet kuulda võtab.
Inimest pääseb segama ka deemon oma jutuga. Viga tuleb sisse sellest, kui ei tehta jutul vahet ning siis on mõni nii õigust täis, sest ta paneb kõik ühte patta. Püha Vaim toob hea tunnetuse. Inimene hakkab tundma oma süüd ja süda vaevab. Kuid kurat ütleb alati, sul pole midagi häda, mingit süüd, et ära mõtle selle üle, ära muretse. Miks? Sest ta ei taha, et inimene saaks aru patust ja puhastaks ennast. Kuigi kurat on süüdistaja. Ent neid kes süüdi on, neile ta seda ei ütle. Ta aga süüdistab neid, kellel süüd ei ole. Ta on valetaja. Seni, kui inimene ei tegele patuga, on ta hing kuradi oma. Ta läheb põrgu. Kuid Püha Vaim ei räägi süüdistamiseks, vaid meele parandamiseks, et päästa inimese hing.
Kui aga keegi parandab meelt ja võtab Jeesuse vastu, siis ta saab deemoni jutu kiiresti eemale tõrjuda. Kõiki inimesi saab küll kiusata, aga deemon ei pääse otse ligi "Jumala kanalile" ja isikule, kes on puhastatud Jeesuse vere läbi ja Jumalaga ühendatud Kristuses. Sel juhul Püha Vaim saab juba inimeses teha ka muid toiminguid, ning ühtlasi aitab seista vastu patule. Püha Vaim on isik. Ta saab tulla inimese sisse. Kuid ta ei tule elama musta "koju" (vaimu). Seetõttu puhastatakse inimese vaim enne seda Jeesuse verega ja siis saab Püha Vaim juba alaliselt kohal olla, mitte üksnes vahel harva väljast poolt mõtteid tuues, vaid juba inimese vaimus juhtides, õpetades, parandades iga päev, jpm.
Seetõttu usklik puhastab enda mõttemaailma läbi meele uuendamise (Rm 12:2), saab sellise uskliku läbi esile tuua juba puhast kulda.
Jeesus teeb südame puhtaks. Inimese hinge mõtted vajavad sama moodi uuendamist. Mõned inimesed on andnud oma elu Jumalale, aga mõtlemise poolest ikka veel kurjad. (1Tm 4:1, 3Jh 1:10) Seetõttu te vahel ei saa isegi aru, kas tegemist on kristlasega. Jah on. Kuid ta vajab veel meele uuendamist, sellega tuleb tegeleda, see võtab aega. Kelle mõtteviis uueneb, selles saab Jumal ruumi juurde ja ta on aulisem astja, kirjeldab piibel. Lihalik mõtteviis sõdib selle vastu, aga nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus, kirjeldab Paulus seda protsessi. Seda nimetatakse pühitsuseks. Kui keegi uuendab oma mõtteviisi (Tt 3:5) ja eemaldab vanad harjumused ja kiiksud, mis ei austa Jumalat. Kuid see on pikk jutt. Püha Vaim aitab ka vanad, halvad harjumused ära muuta.
* Vaimude äratundmise anniga usklik saab kohe aru, kui keegi uskmatu ütleb välja mõtte, mis on Jumala käest või koguni kuradist.
