Tunnistamine läbi sotsiaalmeedia ei erine tunnistamisest otse inimesele.
Kui Jumala vaim ütleb südames: räägi, see sõnum on vajalik temale, jaga seda! Siis tuleb seda ka teha. See on tunnistamine.
Uskmatud jagavad sensitiivide postitusi ega mõtle pikalt. Üldse ei kahtle, mida temast arvatakse. Nad jagavad nahaalselt kõike, mis on maagiline, riukalik ja pilkav!
Sotsiaalmeedias jäetakse sageli mõni hea tunnistus või sõnum edastamata, pigem mõeldakse: mis inimesed minust arvavad, kui ma seda teen.
"Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas." Mt 10:33
Peetrus salgas kolm korda järjest ja nuttis. Talle tuli meelde mida ta oli tõotanud Jeesusele. Kui keegi tütarlaps tema kohta küsis, lõi ta vedelaks. Piinlik.
Sageli on põhjuseks oma imago. Inimesed loovad endast sellise kena inimese mulje. Ma meeldin inimestele. See on mainekujundus. Ma ei taha, et nad minust halvasti mõtleksid. Aga see on arguse vaim, mis on tegelikult Jumala salgamine kui Jumal ütleb, et tuleb rääkida.
See on vaimne reaalsus. "Kui keegi tahab meeldida inimestele või maailmale, siis ta ei suuda meeldida Jumalale." (Rm 8:8)
Kui usklik häbeneb Jeesust mõne uskmatu ees, siis teda võib tabada lööklaine. See on vahel füüsiliselt kogetav.
Hinge sisse tungib häbi ja kohutav süütunne tuleb südamesse. Paljud kristlased on sellist olukorda läbi elanud. Peetrus sai sellest väga hästi aru kui arg ta oli.
Kui Jumala vaim palub rääkida, aga inimene ei tee seda, siis ta kurvastab Püha Vaimu, mille tõttu Vaim tõmbub tagasi, kui ei järgne meeleparandust.
Kes oma südames usub ja suuga TUNNISTAB, see päästetakse.
"Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud." ütles Jeesus, Jh 16:33.
