Millest sa tead, et Kristus ilmus ihulikult, mitte kui vaimolend? Sellel on üli oluline vahet teha! Kuidas? Inimesed võivad enamasti mõelda, et Jeesus ilmus kui vaim, nagu inglel kuskil vilksab, aga selline ristiusk on valel alusel. Me usume ihu ülestõusmist! "Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat." Lk 24:37
Nii nagu oli vale uskuda näiteks seda, et tormisel Galileal kõndis Jeesuse vaim, mitte Jeesus ise. Jüngrid esmalt arvasid, et see on vaim, seetõttu Peetrus ütles, kui sa oled päriselt ikka sina ise, siis ütle, et ka mina võiksin vee peal kõndida! (Mt 14:28) Peetrus teadis, et kui see ei ole Jeesus, siis ka tema ei saa kõndida vee peal. Jeesus pidi olema ihulikult vee peal, mitte tema vaim. Samuti Toomale tekkis mõte, et kui see oli Jeesus, mitte tema vaim, siis ma peaksin saama pista näpu tema ihu sisse. See ongi objektiivne põhjus, kuidas kontrollida, kas tegu on ikkagi ihuga, et mitte vaimuga.
Kuigi Toomale on mõnes mõttes uskmatu silt külge pandud, kuid Toomal oli ka ratsionaalne, terve mõistuse argument (ta ei olnud naiivne ega lihtsameelne, keda ära lollitada), ta peab kindlaks tegema, et see ei ole Jeesuse vaim! Väga õige! Loomulikult. Me ei tohi olla kergeusklikud ega naiivsed, seetõttu tuleb vaimseid asju mõista vaimselt ja tuvastada, et need ongi vaimsed nähtused ja sündmused, aga ilmumine on ihulik ja selles tuleb veenduda!
Nii Peetrus kui Toomas tegid õiget asja, nad tahtsid tuvastada, kas Jeesus on ihulikult ilmunud? Väga õige! Kristlik usk ei ole mingi uhuutamine ega naivism või müüt, vaid põhineb reaalsel tegelikkusel. Kui Kristus ilmub, siis ta ei ilmu vaimu kujul, vaid ÜKSNES IHULIKULT. Kui vaim ilmub, siis te ei kuule põrandal samme, kui keegi kõnnib, siis te kuulete heli, kuidas ta astub, mis on piltlikult ja realistlikult lihtne paralleel, kuidas asja terve mõistuse abil läbi mõelda või nähtustest aru saada.
Selle kinnituseks tegi Kristus mitmel korral teo, mida vaim ei saa teha. Nimelt, ta sõi koos jüngritega. Seda ta tegi Tibeeriase järve ääres, tegi lõkke üles ja küsis, kas te püüdsite midagi, mida küpsetada (Jh 21:5-14) ja võtsid koos einet. Seda ta tegi ka Tooma juhtumi puhul, ta sõi koos nendega ja keegi ei saanud enam väita, et see pole ihu või see ei ole Jeesus. Vaim ei söö midagi. Aga ihu, kes ELAB, see saab süüa. Jeesus sööb jüngrite juures mitmel korral, seda põhjusega. Et need saaksid korduvalt veenduda, et ta tõesti elab.
Vaimud ei söö, aga Kristus sööb ja isegi täna, kui ta ilmub, võib ta küsida, kas teil on midagi söögipoolist? Juhul, kui ta näeb, et keegi kahtleb tema ihu olemasolus. Kusjuures just leivamurmise läbi me mitte üksnes ei meenuta tema surma kuni ta tuleb, vaid reaalselt TUNNISTAME, Jeesus, me sööme koos sinuga, kuigi me sind ei näe, aga kui sa ilmud meie juurde, siis sa ise jagad meile leiba ja veini ning võtad seda ka ise vastu. Me enamasti ei mõtle sellise olukorra peale, kuid juhul, kui ta tõesti ilmub, siis, just nii see reaalselt toimub, ta sööb ka ise.
Kristlastena oleme usklikud ja teame neid olukordi ja usume, et kui ta ilmub, siis ta tõesti ilmub, me ei kahtle selles. Ainuüksi iga uus ilmumine on suursündmus. Isegi kui ta kirgastatud ihu võib ilmuda läbi seina, see ei tähenda, et ta meile vaimuna ilmub. Nii kirjeldab ka Tooma juhtum, et uksed olid lukus. Nii ta ilmus ka üle eelmises postituses kirjeldatud Tallinna juhtumi puhul, sest kodu uksed olid lukus ja kinni, aga ühtäkki seisab ta keset tuba ja paneb oma käe ihu peale. Sein on terve, uksed ees ja midagi pole katki lõhutud, kehad ei ole vigastatud ja ometi, ta seisab täies tükis ja ütleb: "Kas teil on siin mingit söögipoolist? Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala, ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all." Lk 24:41-43
