"Ma ei ole tulnud tühistama ühtegi käsku, vaid täitma," seda ta ütles juutidele, kes järgisid Moosest. Oma jüngritele ta ütles: "sina järgi mind." Jüngrid pidid valima Jeesuse ja Moosese vahel. Seetõttu nimetati neid jüngriteks. Jeesus ütles variseridele: "neil on Mooses, nemad kuulaku teda!" Enamus evangeeliumite tekste, - rõhutame enamus, räägib Jeesus juutidega ja juutidele, mitte meile, paganatele. Ka tema jüngrid olid juudid. Kuid neile ta rääkis omavahel teist juttu.
Üks olulisem jüngrite poole pöördumine toimus enne ristilöömist. Jeesus võttis aja maha ja veetis päevad oma jüngrite keskel ja avaldas kristluse põhitõed. Seda te saate lugeda Johannese ev 13 ptk alates jj. See on meile! See aga, mida ta rääkis mäejutluses, see oli juutidele, kes olid teinud oma õpetusest raske koorma, mida nad ise ei suutnud täita, aga teistelt nõudsid; kuid Jeesus tõi välja nende kitsaskohad ja lihtsate põhimõtetega selgitas, kuidas Jumal tegelikult asja näeb. Muidugi levis see nagu kulutuli, inimesed olid üllatunud. Kust tuleb see sõna. Seda oli rabidel valus kuulata.
Niisamuti on veel täna. Paljud õpetused kristluses põhinevad käsu täitmisel.
See on sarnane olukord, mida kirikutel on valus kuulata, sest nad on teinud kõik selleks, et inimesi selle külge põhistada ja kinni siduda.
Kuid hoopis iseasi on õpetus, mida Kristus rääkis jüngritele ja see, mis algab ülestõusmisega.
See on väeline ja armu täis evangeelium, millel ei ole kohta käsuseadusel ega käskude täitmisel. See põhineb väel ja Püha Vaimu tegevusel Kristuse juhtimise all. Tema on koguduse pea. Kristust ei huvita käsumeelsus, ta on sellest välja tõstetud, Kuningate kuningas, kes valitseb, nõnda ka meie! Ta ei tõuse üles selleks, et panna oma jüngrid uuesti käsu alla, käske piinlikult täpselt täitma, vaid tuli selleks, et tema omad võiksid elada armu all ja tema ise elab iga jüngri sees. Kui aga Kristus elab jüngri sees, siis ei saa olla mingit tähtsust käsul, vaid üksnes usul! Usust te olete õigeks mõistetud.
Kui te usute et Kristus on teie sees, siis te näete, kui suur ta on ja keegi ei saa teid enam hukka mõista mitte ühegi käsu pärast, vaid Kristus ja õigus ise mõistab teid vääriliseks, niivõrd, et teeb teist Isa pere liikmed ja mitte keegi ei saa teilt ära võtta Kristust, kes teie sees aina rohkem ruumi saab ja sellevõrra olete te temaga sarnasem. See on vägi ja suur müsteerium, mida te kõik, kes Tema vastu võtsite isiklikuks Päästjaks võite iga päev päeva järel kogeda ja see teeb teid vägevaks, nagu õpetab ka apostel Paulus. Kes saab teid hukka mõista, kui Kristus on teie sees ja on teid õigeks mõistnud. Nüüd ei ela enam teie, vaid Kristus elab teie sees ja teie võite selle üle vaid rõõmu tunda!
See neljapäeva sõna ei jõudnud jüngritele veel kohale ja küllap nad mõtisklesid vaiksel laupäeval kõige selle sõna üle: mida ta rääkis armastusest, ühtsusest, otse ühendusest, Isa tõotusest, jt. See hakkas avanema samm sammult, sest nad pidid nüüd ka reaalselt lahti ütlema Moosese käsu alt ja hakkama elama kui jüngrid. Muidugi kõik eelnev tuli ümber hinnata, parandada meelt, uuendada meelt ja usku; selle taipamine ei toimu üleöö, aga see üllatus, mis neid ees ootab juba järgmisel varahommikul, oli nii vapustav, et nad kohe ei suutnudki vastu võtta et Ta elab ning uskuda; võttis natuke aega, kui ülestõusmine kohale jõudis. See on nagu hommikune unest ärkamine, natuke läheb aega, aga siis kui lõpuks oled täie selguse juures ja üles ärganud, siis saad kõigest adekvaatselt aru ja tegutsed.
Tänasel, vaiksel laupäeval võisid jüngrid olla pigem kurvad, nõutud, mida edasi teha, aga mitte lootusetud, sest nad teadsid, miski saab olema ja Tema tuleb tagasi, et Isa äratab ta üles, mida ta neile rääkis. Jeesus pidi üles äratatama, aga et nii kohe või?! Äratagu ta üles ka MEID, meie kogudusi ja meie rahvast! Ta ei surnud selleks, et meid üles äratada "viimsel päeval", vaid juba täna!
