Jumala kuningriigi ja sinu ametinime puhul kasutatakse sama sõna tüve: basileia ja basileuō. Kui Jumala riik on kuningriik, siis, sina oled üks nendest kuningatest või kuningannadest, kellele jagatakse maa peal administreerimiseks välja territoorium! See ei ole kuskil taevas, vaid siin, mille pealinnaks on juba määratud Jeruusalemm. Kuid territoorium antakse kõigile päästetutele. Tegelikult on taevas juba kirja pandud sinu valitsemise ala. (Jh 14:2)
Basileia määratlus ja sõnakasutus hästi kokkuvõtlikult on alljärgnev. See on võim, kuningriik, ülemvõim, valitsemine. Mitte segi ajada tänapäeva kuningriigiga, vaid see on Jumala õigus ja võim Jeesuse kuningriigis, mille üle ta valitseb kui võidukas Messia. Ent kuninglikust väest kristlastele Messia kuningriigis on omistatud kuninglik võim ja väärikus, jagatud territoorium ning administreerimine, mis kõik kokku allub Suure Kuninga valitsemisele.
Sellest on ülimalt tähtis aru saada, mis on sinu ametinimetus v tiitel. Kuningriik ei ole mingi riigi manipuleeritav demokraatia, kus inimene võtab endale kõlava tiitli v ametinime ja lubab ühte, aga teeb teist; vaid kuningriigis on tõde ja Jeesus on tõde. Te ei saa öelda, et te ei ole Jumala lapsed ning ei valitse kuningatena, kui Jumal väidab vastupidi. Tema sõna on tõde ja see on muutumatu. Seda ei saa ära moosida ega mõjutada ega väänata. Tulevased (juba tänased) valitsevad kuningad peava sellest aru saama, et nad juba esindavad Kuningate Kuningat ja tõde - tema kuningriiki, mida Jumal on öelnud. Juba praegu te räägite inimestele, milline on Jumala tahe ja tutvustate tema kuningriigi reegleid ning isegi palute Meie isa palves, et tema riik tulgu.
Selles ei ole öeldud et te valitsete kristlastena, vaid on öeldud, te hakkate valitsema kuningatena! (Rm 5:17)
Taevas ei hüüta kedagi kristlaseks, vaid Jumala lasteks ja kuningriigis ei hüüa rahvad teid kristlasteks, vaid kuninga poegadeks ja tütardeks, sest te olete Jumala lapsed. See on ju respekti küsimus. Kui keegi on Jumala laps, siis, teda ei ole vaja lisatiitliga selgitada, a'la mida ta usub, et ta on kristlane, jne. Jumala kuningriigis on teised usundid absoluutselt välistatud. Seega ei teki üldse küsimust ega vajadust defineerida oma veendumust. Sinna ei pääse muidu kui vaid uuestisünni läbi, nagu sa sündisid Eestis ja said riigi kodanikuks. Mt 18:3 on tõlgitud eesti k "taevariiki", tegelikult on seal kreeka k kirjas kuningriiki. Jeesus rääkis vaid kuningriigist!
Jumal ei nimetanud oma lapsi kristlaseks. See on inimlik nimi. Jumal nimetab asju õige nimega. Kristus ei hüüdnud tema järgijat kristlaseks. Ammugi ei nimetanud ta enda järgijat ristiinimeseks nagu vahel kirikus räägitakse. Miks? Ristisurm oli Rooma riigis kõige põlatum hukkamise viis. Jeesus ei kutsunud inimesi risti läbi. Ta ei öelnud, et võtku minu rist ja järgigu mulle, vaid ütles: "KUI KEEGI TAHAB käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!" (Mt 16:24) Mida see tegelikult tähendas? Neil ei olnud isegi võimalust seda võtta ja isegi mitte plaanis teha. Keegi ei tahtnud seda võtta, sest see oli põlguse ja häbistamise sümbol. Jumala kuningriigis ei lähe see enam läbi, et ikka veel risti abil kedagi alandadakse. Kõik Jumala omad on kuningad, valitsejad, kes valitsevad kõigi rahvaste üle, nende üle kes seda ei ole. Tn 7:14 Taevas ei ole risti ja ka kuningriigis ei ole see enam vajalik.
Mis teema selle salgamisega siis ikkagi on? Kuningas ei saa teha seda mis tal pähe tuleb, vaid peab ennast salgama! Ta on teenija. Teeniv kuningas. Jeesus näitas ette. See ei jõudnud enne kohale, kui ta pesi jüngrite jalgu. Need küsisid häid ametikohti, aga Jeesus pani nad fakti ette, et neil tuleb hoopis enda ego ning ambitsioonid kõrvale panna.
Juba praegu sa ju ei tee enam kõike seda, mida enne kristlaseks saamist tegid. On ju nii? Seega sa salgad end. (Fl 3:7) "Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast." ütles Paulus. Tegi seda sama, oli ju nii? Seetõttu Kristus saab tulla esile ja sa oled kristlasena sisemiselt juba Kristuse sarnane sedavõrd, kuivõrd sa lubad Kristusel enda läbi esile tõusta ning tegitseda! Sestap Jeesus ei öelnud, et kandke nüüd kõik risti! Meil pole aimugi mida see tähendab! Me ei suuda kunagi neid kannatusi läbi kogeda mida Jeesus ristil koges. Kõik õpetused nö ristikandmisest on tegelikult inimeste hilisemad väljamõeldised ning doktriinid, need ei ole piibellikud kuningriigi kontekstis, mida Jeesus ütles. Me teame, et see ei meeldi neile, kes õpetavad ikka veel enese "piitsutamise" teoloogiat jt. Näidaku aga ette, kuidas neil õnnestub ja võrdleme?! Kuid Jeesus ütles: "KES TAHAB?" Ta KÜSIS, mitte ei öelnud, et see on viis, kuidas te peate elama Jumala kuningatena. Keegi jüngritest ei tahtnud seda ja seda ei ole vaja Jumala lastele, kes on kuninglikust soost, kuningad ja Tema kuningriigi valitsejad.
Kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks? Antiookias. Ap 11:24. See oli inimlikult vajalik juutide puhul jüngrite eristamiseks VT usklikest. Kuid mitte enam tema kuningriigis, sest kõigil pühadel on kirgastatud ihu, igavene elu. See on kõigile inimestele nähtav. Neid kõiki hüütakse kuningateks. Sellest kirjutab Johannes oma ilmutuse raamatus, õpetas Paulus, rääkis Jeesus ning kuulutasid ette prohvetid, nii Sakarja kui Taaniel. Jeesus ei öelnud aega, millal see juhtub, vaid ta teadis et see tuleb, kuna nii on tõotatud. (Ap 1:6) Sinu tulevane tiitel on väga sarnane briti tiitlile kui lord või lady, mis näitab, et sa oled valitseja, kellel on kuningriigis maaomand ja sulle on antud kõrgemalt poolt voli tegutseda, mitte et sa ise oled ennast tituleerinud v ülendanud. Sa sündisid tema kuningriiki ja seetõttu nimetatakse sind lapseks, Jumala lapseks.
