"Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" Mt 6:32,33
See on üks enim tsiteeritud kirjakohti, mida kirikutes "ette heidetakse" kristlastele, kui neil mingid asjad ei suju või mida kristlased, kes on saanud mõne juhusliku õnnistuse, tsiteerivad tagant järgi. Võime kihla vedada, et neil pole aimugi, mida see kirjakoht tegelikult tõotab või kuidas reaalselt toimib! Paljud räägivad ja vähesed teavad, kui sedagi. Kuid täna peatub kahel fraasil sellest, esimesel kolmel sõnal ja viimasel viiel. Jätame selle vahepealse välja ja paneme kokku mõtte: "Sest kõike seda, seda kõike antakse teile pealegi."
Kui paljud jutlused keskenduvad lubadusele, et te saate Jumalalt mida iganes, aga esmalt olge head lapsed! Siis Jumal näeb teie head käitumist ja te saate mida Jumal tahab anda, mitte seda, mida te küsite, aga kui Jumal tahab, siis ta annab. See on lühidalt kokku võttes kontekst, mida kuuleb sellest jutlustades. Olge usinad töötegijad ja siis te saate. Kuid vähesed suudavad vastata küsimusele, mida see "otsige esmalt" tegelikult tähendab. Kahekümne aasta jooksul ei ole kuulnud ühtegi selgitust, mis seda praktiliselt lahti räägib, sest otsimine on praktiline tegevus ja selles kk tuleb otsida Jumala riiki. Seal ei öelda, et otsige palvevastust, otsige endale kogudus, otsige kodugrupp või otsige mida iganes! Kui see nii oleks, oleks asi lihtne. Kuid pühakiri tõotab, et esmalt tuleb otsida ja siis saab midagi peale kauba. Siin on kaks küsimust. Mida tuleb otsida? Kuidas tuleb otsida?
Paljud kristlased mõtlevad, et seda kõike tähendab sööki, jooki, riideid, kodu jt vajadusi. Evangelist Luukas kasutab sama konstruktsiooni oma evangeeliumi 11:8 ja 12:30, kus on seda kõike täpsustatud: nii palju kui tal vaja. Paulus kirjutab roomlastele 16:2 ja teise korintlastele kirjas 3:1 järgmist: "milles tal iganes teid vaja läheb." Seetõttu Luuka meelest on see piiratud vajadus, aga Pauluse meelest mida iganes. Aga Paulus lisab "pühadele kohane". Seetõttu Matteus, kui ta kirjutab Jumala riigi otsimisest, siis see ei ole seotud nendega, kes ei usu. Paulus ütleb täpselt, et see on pühadele kohane. Kes on Kristuses. Seega meile. See on mõeldud neile, kes tema riigiga ühenduses on ja esindavad Jumala riiki kogu maailmas. Seetõttu võime üsna veendunult öelda, et otsida saavad tema riigi esindajad ja selleks et otsida, on vaja ühendust tema riigiga. Tuleb välja, et kõik ei saagi otsida, üksnes need, kes on Jumala riigi saadikud, kellel on ühendus. Miks see nii oluline on?
Püha inimene saab otsimiseks kasutada kompimismeelt, füüsilisi silmi ja kõrvu et kuulda heli, samuti saab ta otsida hinge kaudu ning saab otsida vaimu läbi. Kuid need kelle vaim on uuestisündimata, need ei näe. Jeesus ütles, et need on pimedad. Seetõttu saavad nad hinges või ihu abil otsida, aga mitte vaimu abil. Seetõttu otsimiseks on kolm moodust, kas kehaline (ihu), hingeline või Püha Vaim annab midagi märku inimese vaimule. Kuna kristlased on vaimust juhitavad, siis Jumala riigis otsimise kanaliks saab pigem olla viimane ehk vaimne kanal. Seega vaim ongi see kanal, mille kaudu käib "otsige esmalt Jumalariiki". See ei ole ka lihtsalt niisama, et ma teen midagi. Seega, koht on määratud. Kuid nüüd on vaja määrata ära, mida tuleb seal otsida? See ei ole ju lihtsalt sobramine vanade asjade seas või asjade koristamine ning korrastamine.
Jumala riigis on kõik vajaduste põhine. Jumala riigi vajadused võivad olla mis iganes, isegi juua andmine. Kuid Jeesus ütles sel puhul, et need kes vaesetele jagavad midagi, neil on vara taevas. Ta lausa innustas vara koguma taevasse, kus koi ja rooste seda ei riku. Seega kui Matteus ütleb, et otsijale midagi antakse pärast seda, siis see kindlasti ei ole vara, mida taevas kätte saab. Ammugi ta kirjutab, et seda antakse pealegi.
Sisuliselt on tegemist olukorraga, millega keegi seisab vastakuti ja vaimu kaudu saab ta teada midagi selles olukorras, millele hilisemalt antakse talle kõike peale kauba. Kui lihtsalt lahti seletada, siis kui sa näed vaimus vajadust ja saad teha head ning siis teed selle teoks. Pärast seda ei oota sind palk taevas, vaid sinu vajadused leiavad Jumala tähelepanu ning ta annab kõike pealegi. Kust see täpselt tuleb, seda pole sul aimugi, sest ega sul ei olnud aimu ka sellest, kui sa vaimus said teada midagi, mida tuleks ära teha kellegi jaoks. Sa ju ei teadnud seda, vaid vaimu kaudu kerkis see mõte üles ja sa lihtsalt asud selle juurde.
Üldteada halastaja samaarlase tegu on just selline musternäide piiblist. Keegi kõnnib oma teed ja siis ta korraga näeb maas poolsurnud ligimest. Ta võiks ju minna ka oma teed ja mõelda, las teised aitavad nagu loos kirjeldatakse eelnevalt inimesi, kes seda hädasolijat nägid. Küsimus ei ole ju selles, et sa pead minema selleks otsima tänavalt poolsurnuid inimesi keda aidata. Mitte selles ei ole asja mõte. Samaarlane nägi vaimus hädavajadust ja tegi omalt poolt head, mida ei saanud see hädasolija temale isegi tasuda. Vastupidi, loos loeme, et ta ütles, et kui peaks veel midagi vaja minema, siis ta maksab juurde oma tagasi teel. Seega see läks talle midagi maksma ja läks maksma mitmekordselt. Ta aitas hädalist ja maksis veel peale. Samaarlane ei teinud seda puhtalt selle inimese pärast, sest juudid vaatasid, et see pole juut ja nemad ei puuduta inimesi, kes on nende meelest rüvedad ehk pärast tuleb juutidel minna preestri juurde ennast puhastada "rüvedusest", seda nad ei viitsinud teha. Samaarlane tegi seda väärtuste pärast, ligimesearmastuse tõttu, mis oli tema vaimuvili. Mis iseloomustas saamaarlase enda väärtushoiakuid, mitte niiväga see, mis olukorras see inimene oli. Kindlasti oleks samaarlane aidanud sel puhul ka hädasolijat, kes oleks võinud olla vaid pisut vigastatud, mitte poolsurnuks pekstud. Samaarlane nägi vaimus olukorda, kus keegi ei aidanud, aga ta mõistis, et Jumal ootab temalt selles olukorras sekkumist. Sellega ta otsis esmalt Jumala riiki ja tema õigust. Juutide ja samaarlaste (paganate) vastuseisust võiks muidugi pikalt rääkida, aga nagu lugu kirjeldab, juudid ei otsinud Jumala riiki ega õigust, küll aga tegi samaarlane omalt poolt kõik ja maksis veel kulud kinni, mida ta isegi ei teadnud, mis summas need võivad olla. See on kink Jumalale, sest Jumal vajas seda selle hädasolija jaoks.
Jumala vajadused lähevad alati midagi maksma. Kuna need saavad kinni makstud, siis annab ka Jumal kõike seda pealegi, mida keegi vaimu ajendil on Jumala heaks teinud. Jumal tasub selle usu läbi. See ei ole isegi mitte usuküsimus, vaid see on seaduspärasus, ning "kõike seda" antakse ellu praktiliselt viivitamatult. Viivitus ei ole põhjendatud, sest see läks midagi maksma nii nagu samaarlase lugu kirjeldab. Seetõttu vajabki inimene "seda kõike" nüüd, mitte kunagi taevas. Jumal ei võta inimeselt midagi laenu peale, et kunagi tasuda. Kui keegi vaimu kaudu saab Jumalalt midagi millega tegeleda, siis Jumal tegeleb ka selle abilise vajadustega. Kes otsib esmalt Jumala riiki. Paneb vaimse vajaduse esmaseks. Paneb Jumala esimeseks. Asi pole inimeses, asi on vaimu avalduses, mille läbi leiti Jumala riigis midagi sellist, mida Jumal tahtis lahendada.
Vaim annab, kuid sa pead otsima oma vaimu läbi, kui kerkib vajadus, mida Jumal tahab korda teha.
Kui Jumalal on vaja kedagi aidata, sest keegi otsib lahendust, siis vaim annab sulle teada: tee see ära! Samuti ära oota tasu inimestelt, vaid seda kõike antakse sulle pealegi, ent Jumala määratud viisil ning seda saadiku seisuse tõttu! Kes sa oled Jumalas. Vahel uskmatud ütlevad küll "Tänu Jumalale!" aga ega nad sealjuures tõsiselt ei mõtle ega suuda luua seoseid, sest nende vaim on uuestisündimata.
Keegi ei saanud tasuda Jeesusele. Luukas kirjeldab: "Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda. Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!” Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi." Lk 7:12-15 Jeesus tundis vaimus, et see poeg tuleb emale tagasi anda. Nii ta tegi. Jeesus oleks võinud ka seda mitte teha, lasta surnu maha matta. Siin ei ole midagi hingelist, kuigi Luukas kirjeldab, et Jeesusel hakkas emast hale. Tegelik vajadus seisnes ju selles, et ema mattis oma ainsat poega. See oli vaimne vajadus, mille tõttu Jeesus nägi vaimus läbi ema lootusetut olukorda lesena, kus teda midagi head ees ei oota. Jumal otsustas, et ta annab märku ja nii levis see sündmus Juudamaal ja kogu ümbruskonnas. Kuigi Jeesus sellest isiklikult mingit kasu ei saanud, siis inimesed ütlesid „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!” See ei olnud hingeline. Ema ei palunud oma poega üles äratada. Keegi ei palunud seda teha. Kui aga keegi hinges palub, siis seda ei tasu Jumal. Seda tasub see kes midagi tellis teiselt inimeselt. Neid asju ei tohi omavahel segamini ajada. Vahel inimesed räägivad midagi välja ja siis sa iseenesest oma vaimus tajud: aita teda! Sest sa saadki aidata. See on küll "otsige esmalt Jumala riiki" üles leitud vajadus. Kui sa aitad.
Paljud kirikud jutlustavad, et kui inimesed teevad kirikus vabatahtlikuna tööd, et siis see on Jumalariigi leidmine, mis on tegelikult konteksti moonutamine ja moonutatud motiiv, inimeste ära kasutamine, mis ei meenuta ka halastaja samaarlase lugu. Keegi ei käi kiriku tööd tegemas halastuse tõttu.
Kirikutöö eest ei tasu Jumal, vaid seda peab hüvitama kogudus. (nt Ap 4:35) On väga kerge tõmmata võrdusmärk kirikuvajaduste ja otsige esmalt Jumala riiki vajaduste vahele. Need on kas ise vajadust. Kui kirikus keegi keelitab teid midagi tegema lubaduse põhjal "küll Jumal tasub sulle," siis selle tasu arvestab Jumal maha selle lubaduse andja kontolt. Selle lubaduse eest Jumal ei tasu, sest Jumal ei lubanud, aga inimesel ei ole mingit õigust võtta kohustusi Jumala nimel või eest. Sellega lubaja ületas oma volitusi.
Jumala riigi otsimise või õigupoolest leidudega ei kaasne tasu tulevikus, vaid kõike seda antakse pealegi tähendab otsesõnu seda, et seda ei anta taevas, vaid maises elus ning enamasti otsekohe või vähemasti esimesel võimalusel. See tasu tuleb tõesti peale kauba.
Kas halastaja samaarlane sai tasu? Seda piibel ei kirjelda, ent pole kahtlustki selles, et see samaarlane ei pidanud sente lugema ning küllap just seetõttu ta sai olla õnnistuseks teistele. Jumal pidi andma talle rahalisi vahendeid, et oleks võimalik realiseerida sellist "halastus vahendit", katta kõik samaarlase "ettenägematud" kulud. See oli vara, mida ta külvas tagasi Jumala riigile.
Tuleb rõhutada, et selline Jumala riigi seaduspärasus "seda kõike antakse meile pealegi" toimib vaid kooskõlas Jumala riigi otsimise ja leidmise puhul. Kes otsib, see leiab. Otsida saab seda sisemiselt, oma vaimu kaudu. See ei ole hingeline poolehoid või sümpaatia välja näitamine. Mis sümpaatiat see oimetu hinge vaakunud mees pidi samaarlasele tekitama? Hingeliselt mitte. Seetõttu on äärmiselt tähtis olla veendunud ja aru saada, et teie "leid" ei ole hingeline kiindumus. Kui sageli on need ajendatud inimeste kasu saamise eesmärgist. Väga lihtne on petta saada. Mustlane, kes autoga tee ääres on ja väidab, et tal on bensiin otsas, pole kindlasti see isik, keda Jumal su teele saadab. Seetõttu ärge ajage segi oma hingelist tahet, teha head ja armastada inimest neid aidates. See ei ole see olukord. Siis te ei ole üles leidnud veel seda, mida Jumal tahab korraldada ning mida ta näeb, et sina saaksid tema heaks teha. Mitte inimese tõttu, vaid Jumala vaimu tõttu, kes annab sinu vaimule märku: tee see ära! See ei tule sinu peast ega ei ole loogiline ega mõistusega võetav, vaid sinu vaimust tulnud. Vaimseid asju tuleb mõista vaimselt. (1Kr 2:14) Neid tulebki otsida ja neid leiab vaid see, kes on Jumala esindaja ja kelle vaim on uuestisündinud. Jumal võib anda ka neile, kes ei ole usus, siiski kõike seda pealegi antakse neile, kes on tema esindajad, sest ta kannab sel ajal hoolt oma esindaja vajaduste eest, mil see kannab hoolt nende vajaduste eest, mida vaim annab teha. Ta ju teab, et seda kõike sa vajad. Ja seda kõike antakse pealegi. Aamen.
3.09.2023
Margus Veisveer
