Jeesus Kristus on ainus, kelle kaudu saame seda rõõmu, mida toodab taevas. Piibel ütleb, et Jumala riik on õigus ja rahu ja rõõm Pühas vaimus, Rooma 14:17. Jumalariigi rõõmu tootja on Jumal! Kummaline, et paljud teavad oma õigusi, neist mõnel on ka rahu, kuid vähestel rõõm. Kuid veel on armu aeg, ja Taevas on meie ligidal – meie sees -, nii võib igaüks seda vastu võtta ja laulda: Tänu Jeesus!
MIDA KÕIGIL LÄHEB HÄDASTI VAJA
Kui Paulus ütles, et ilma armastuseta ei ole teis miskit ja te ei saavutaks midagi v selle järgi tuntakse teid ära, siis mina ütleks pigem, ilma rõõmuta te ellu ei jää ja seda pannakse imeks, kuidas saab selle kõige viletsuse juures veel jääda rõõmsaks ning usule kindlaks?
Jumala riik ei ole õigus ja rahu ja armastus Pühas Vaimus, vaid rõõm Pühas Vaimus. Kui armastust läheb vaja teiste aitamiseks ja teenimiseks, et te saavutaks midagi nagu Paulus selgitab, siis rõõmu läheb teil vaja Jumala riigi väe tunnistamiseks, ütleks mina. Kui see riik oleks rist ja viletsus, siis kes tahaks sinna pääseda? Kuigi te praegu peate läbi mitme kannatuse minema tema riiki, siis ometi, kes taevas mõtleb enam läbitud kannatustele?!
Taevas on puhas rõõm ja selle väe intensiivne pingeseisund on meie surelikule ihule suisa kurnav. Tänu apostlitele võime nendelt õppida, millal ja miks nad täideti rõõmuga. Seda teemat hakkame järgnevatel kuudel vaatlema, millest tuleb rohkem postitusi. Võtame selle Püha Vaimu anni pulkadeks lahti.
Rõõmust ei ole palju kirjutatud ja isegi mitte uuritud, kuna rõõmu peetakse tunde puhanguks, kuid tegelikult on rõõm Jumala riigi igapäevane tõsiasi ja väeline vaimu vili.
Lõpuaegadel on rõõm otsustava tähtsusega, mis muudab kristlase vastupidavaks ja väeliseks läbi Püha Vaimu ning seetõttu läheb kõigil usklikel seda andi hädasti vaja.
SAAGEM TUTTAVAKS!
Jh 15:11 “Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.”
Kõigepeal, alustades seda teemade sarja pean tunnistama ühe väga olulise aspekti: rõõm ei või olla eesmärk omaette! Rõõm ei ole eesmärk, vaid tagajärg! Enamus otsivad rõõmu otsekui kadunud aaret; kõik vajavad väga rõõmu, kuid kui paljud saavad hõisata rõõmust: “Ma leidsin selle!!!”
See on otsekui rahuldamata igatsus, mis on ise ihaldatavam kui ükski muu rahuldus. Nimetagem seda Rõõmuks, mis on siinkohal tehniline termin, ja seda tuleks selgelt eristada nii õnnelikkusest kui ka naudingust. Rõõmul on nendega vaid üksainus ühine tunnus: asjaolu, et igaüks, kes on seda kogenud, ihkab teda uuesti. Kui viimast asjaolu mitte arvestada, ning pidada silmas üksnes selle tunde loomust, võiks teda samahästi nimetada ka teatud liiki õnnetuseks või meelehärmiks. Eeldusel, et vähesed kogevad rõõmu, kuid paljud otsivad. Kuid ta on miski, mida me soovime. Õnnetust ei soovi ju keegi endale?. Seepärast on huvitav, miks keegi, kes on kogenud rõõmu või seda juba maitsnud, vahetab rõõmu naudingu vastu nagu Juudas – andes ära Jeesuse kolmekümne hõbeseekli eest. Tõsi, Juudas sai rõõmuga tutvuda Jeesuse vahendusel. Ent Hananias ja Safiira olid tundnud rõõmu; see ei saanud olla neile võõras, kuna Peetrus ütles: “Hananias, mis pärast on saatan vallanud su südame.”, kui Hananias poleks olnud koguduses ega osa saanud Püha vaimuga täitumisest – seega ka rõõmust, siis Peetrusel ei tarvitsenud nii öelda. Kas ta olekski nõnda öelnud võõrale, kes ohverdab osa oma vara kogudusele? Teatavasti müüsid usklikud oma vara ja tõid need kogudusele, kõik oli neil ühine (sarnane komuunile) ja igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas. Enamus ei vahetanud rõõmu naudingute vastu, mida pakkus nende varaline seis. Ka Jeesus ei teinud seda, kui saatan näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle: “Selle kõik ma annan sinule.” Isegi Inimese pojale on see kiusatus suur, meile veelgi ahvatlevam, ära vahetada rõõmu isegi kogu maailma naudingute vastu. Siiski pole rõõm iilagi meie käsutada, naudingud aga sageli on.
Rõõm ei ole meie käsutada. Rõõm armastab valmistada üllatusi – ta tuleb inimese juurde alati siis, kui teda ei oodata ehk teisisõnu: rõõm on and – vaimu and või Püha vaimu vili (Gl 5:22); ning armastuse kõrval väga tähtis meie elus ja hinges. Keegi on öelnud, et hing toitub rõõmudest.
Pame mõistma, et rõõm ei ole samastatav ühegi meeletaju objektiga, ühegi meie bioloogilise või sotsiaalse tarbe või ühegi meeleseisundiga, olles siiski puhtobjektiivne. Ta on palju objektiivsem kui kehad, ta on midagi täiesti erinevat ilma kujunditeta, tundmatu, määratlematu, ihaldatav.
VAGA VESI, SÜGAV PÕHI
Kreeka keeles oli rõõmu väljendamiseks rikkalik sõnavara, nagu agalliasis, agalliao, apolausis, euphrosune, caivrw ja mitmed teised sõnad v väljendid, kuid Eesti keeles ja piiblis on enamasti neid tõlgitud "rõõm". Ainuüksi Luuka evangeeliumis leiab üheksa erinevust rõõmu defineerimisel, seda ligi neljakümnes kirjakohas.
Jh 15-s ptk räägib Jeesus rõõmust, mis lähtub Jumalalt. Laias laastus võib rõõmu jagada kolme gruppi, kuid tegelikult vajab see nähtus põhjalikult lahti rääkimist. Asi ei ole üldse nii tavaline kui inimesed võivad öelda, et üks rõõm puha mis vahet seal on?! Nii see siiski ei ole. Kui ainuüksi mõelda, mis asi see evangeelium on, siis juba seda lahti rääkides v selgitades leiame väga palju huvitavat materjali, mis pakub avastamist! Ent esmalt peame mõistma suures plaanis järgmist.
Esiteks, on palju rõõmu, mis hindab ainult oma saavutusi, aga on väga kitsas kanal ning enamasti aineline.
Teiseks rõõm, mis tuleb teiste kaudu, ning esimesega võrreldes on mitmekordne ning üsna külluslik ja esineb vaatamata inimese usulistele tõekspidamistele, kuid väljendub paljuski piiratult, vaatamata asjaolule, et rõõmustaja tunneb headmeelt teiste kaudu.
Kolmandaks vähetuntud rõõm, kus rõõmuallikaks on Jeesus Kristus või Jumal. Viimane erineb kardinaalselt maailma rõõmudest, mida märgib kirjakoht “et minu rõõm oleks teis” (Jh 15:11) ja kristlane kogeb seda pikema aja jooksul. See viimane rõõm on vähetuntud – isegi usklike seas, kuigi mõned teist teavad millest jutt on?
“Paljude arvates ei paku usk üldse rõõmu, vaid võtab sellegi rõõmu killukese, mis inimesel on. Põhjused niisuguseks arvamuseks võivad olla mitmesugused,” ütles Osvald Tärk.
RÕÕM ISSANDAS VÕI AJUTINE MEELELAHUTUS
Piibel tõotab, et Jumal loob igavese ilutsemise ja hõiskamise. Sellele vaatamata Kristuse rõõm on tõsiilmeline ja sügav kogemus, mitte ülemeelik. Seda rõõmu suudavad vastu võtta need, kes võtavad usku tõsiselt. Jeesus ütles: “ mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab”, Jh 14:27. Jeesuse rõõmu kooseis ei sarnane maailma rõõmuga. Maailm suudab anda seda mida ta ise toodab. Maailm võib pakkuda inimestele rikkust ja naudinguid; täpselt samamoodi, nagu maailmas valitseb silmahimu, lihahimu ja elukõrkus; need ei olnud ega ole Jeesuse rõõmu allikad. Maailm toodab lõbustusi, naudinguid s.o ajutist meeleolu tõusu. Lõbutsejatele ei esitata kuigi kõrgeid intelektuaalseid ega moraalseid nõudeid; ainus mida nõutakse, on kulutuste kinni maksmist, sageli oma tervise ja raha arvelt. Kõik sarnased meeleolu tõstmised on ajutised ning pakuvad ka rahuldust kuni jätkub tervist ja raha. Niipea, kui elu on läbi põletatud - nagu kadunud pojal või tabab haigus, on lõbu läbi.
MILLAL SEE AVALDUB
Pange hästi tähele! Jeesuse rõõmul on mitmed tingimused, siinkohal mõned neist.
Tema rõõm tuleb PUHTASSE südamesse. See avaldub kui keegi saab ristitud, päästetud, Püha Vaimuga ristitud. Maine rõõm eksponeerib end sageli patu kaudu, ent Jeesuse rõõm - vaid südame puhtuse kaudu! Puhta südame saame patude andestuse läbi. Rõõm tuleb pattude kahetsuse tagajärjel. Kuid see ei ole käsumeelsuse tulemus. Käsk toob surma. Seetõttu nii paljud kristlased ei tea paljudest rõõmudest, kuna nad vajavad esmalt vaimust uuestisündi. See võib jätta mulje, nagu oleksid uskliku osaks vaid kahetsuspisarad? Kuid just peale pisaraid tuleb rõõm, mitte just nii nagu maailmas – pill tuleb pika ilu peale. Usklike rõõm sünnib peale pattude andestust ja on suurem kui maailma rõõmud.
Rõõmul on tähtis roll kanda. Inimene, kes seda ei tea, on ilma jäämas väga suurest rõõmust. Selle mõtte esiletoomiseks jutustas Jeesus tähendamissõnad. Esimene oli kadunud lambast, kus lammas sai päästetud kindlast hukust. Karjane oli õnnelik, et ta oli leidnud oma lamba, nii nagu oli ka isa õnnelik kadunud pojast. Jeesus VÕTAB MEIE RASKUSED rõõmuga oma õlgadele. (Lk 15 salmid 4 ja 5) Jeesuse rõõm on meid kanda, ta teeb seda vabatahtlikult suure rõõmuga. Selle järel rõõmutses ta ühes oma naabritega; “ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest”. (Lk 15:7)
Jeesus toob meile üleloomuliku rõõmu, mille ALLIKAS ON TAEVAS, Jumalas endas. (Jh 7:38) Kes tahab juua “ilma tasuta eluvee allikast?” Kõik tahavad. See on öeldud meie jaoks – nüüd ja kohe. (Taevas ei ole janu, seal võime juua ja olla joodetud.) “Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” See on tõotus! See on võimalik, kuivõrd Jumalariik on sinu sees. Tänu Jeesusele.
SENITUNDMATU VAIMULIK VARUSTUS
Kui Jeesus rääkis enne lahkumist jüngritega, siis selle juures oli kolm tahku. (Jh 16:8) Esiteks rääkis ta, et PV toob selguse patu kohta. Teiseks rääkis ta õigusest - Isa tahtest Jeesuses. Kolmandaks rääkis ta kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud. Selle kõige juures ta ütleb (Jh 16:12): “Mul on veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.” Mis on see saladus, mida me ei suuda taluda võisid jüngrid mõelda?
On selge, et inimesed suudavad paljugi taluda ja on võimelised kannatama, mida oli oodata ka jüngrite elus. Jeesus ei varjanud jüngrite eest midagi olulist. Ka seda, et nad puutuvad kokku väga ebameeldivate olukordadega. Aga see, mis jüngreid ees ootab, ei ole mitte järjekordne õudus, vaid et jüngrite kurbus muutub rõõmuks! Peetruse elu on selle kirjeldamiseks sobivam, see - mida ta ütles ja tegi peale Jeesuse vangistamist (salates Jeesuse kolm korda), erineb kardinaalselt sellest, mida Peetrus hiljem tunnistas Nelipüha jutluses, on ju nii? Hiljem ta koges Püha vaimu muutvat väge ja rõõmu.
Sellega ta andis jüngritele juhtlõngad ja julgustas neid, et keegi ei võta teie rõõmu teilt ära. Jeesus rääkis Püha vaimu väest ja kirkusest, kui ÜLELOOMULIKUST RÕÕMUST.
Teisalt võis Jeesus teada ka seda tingimust, et inimene ei saa rõõmu vastu võtta muutmata südamesse, mida ei anta enne kui süda sünnib uuesti. Mis on nagu toit, mida ei tõsteta musta taldriku peale, vaid ikka puhtale! See rõõmus dessert oli mitme käiguline. Isa ei anna Püha Vaimu rõõmu vaid ühe korra, a´la sa oled juba magustoitu söönud ja rohkem ei saa! Püha Vaimu kirgastatud rõõm on kasvav. Piibel kirjeldab PV välja valamist kui ülisuurt rõõmu ja pidupäeva, kus 120 inimest täideti Püha vaimuga. “See kostis kaugele” kirjeldatakse toimunut ja need kes seda ei saanud või kohtusid täidetud jüngritega ütlesid neid pilgates: “Nad on täis magusat veini!” Ent me võime lugeda ka piiblist, et hiljem see õnnis kogemus kordus erinevates olukordades.
Kui Stefanost hukati, tuli PV ja rõõm ta peale nii võimsalt, sest kuidas muidu võis ta selles olukorras rääkida: “Issand. Ära pane seda neile patuks!” Stefanos nägi Jumala kirkust ja ta teadis, et taevas ootab teda taevalik tasu - igavene rõõm. Rõõm täies kirkuses - mis taevas on ju püsiv tunne, aga ei ole siiski maises elus sellises kirkuses põhjendatud ja võimalik.
MEIE IGAPÄEVAST RÕÕMU ANNA MEILE TÄNA
Jeesuse rõõmul on veel üks oluline omadus, see on kasvav rõõm, et “teie rõõm saaks täielikuks”. Siin ei ole tegemist liialdusega.
Kui sa vaimus sündisid uuesti, siis sa kogesid tõelist rõõmu esimest korda, võib-olla sa olid peale pöördumist isegi "pilvedes", nagu see tuntud jalutu kes vajas esmalt andestust, kuid hiljem hõiskas Jumalale kõige valjemalt!
Otsi kui palju tahes, aga maailmas ei leia täiuslikku rõõmu, aga Jeesuse sõnad on tõde. Jeesuse sõnad tähendasid seda, et jüngrite rõõm ei olnud veel täiuslik, kui see seda oleks olnud, siis ei oleks tal tarvis olnud rääkida: “teie rõõm saaks täielikuks”.
Pärast meeleparandust saab inimene puhta südame ühe korrga, see on täiuslikult pattudest puhas, kuid keegi ei saa kogu rõõmu kätte ühe korraga nagu kadunud poeg küsis isa käest varandust.
Jeesuse sõnad juhtisid tähelepanu sellele, et uskliku rõõm suureneb, kasvab, nagu kasvame usus, samamoodi saame ka rõõmu juurde, aga maailma rõõm on lühiajaline, isegi kahanev.
Uskliku väljavaade on täiuslik rõõm. Lõpuks igavene rõõm taevas – mille kogu suurust või kirkust kogeme vahel mõne hetke, kuid hiljem täiel määral, mille Isa on valmis pannud võitjatele.
Kuidas kasvab usklike rõõm? Mis seda kasvatab, mis seda takistab? Mis röövib rõõmu sootuks ära? See sõltub sinust.
ROHKESTI RÕÕMU
Jumal annab rõõmu kõigile. Apostlid kuulutasid evangeeliumi paganate keskel ja suur oli paganate üllatus, kui nad kuulsid (Ap 14:17), et Juutide Jumal teeb head ka neile – “valimata rahvale”, kosutab neid toiduga ja täidab südamed rõõmuga. Apostlid suutsid vaevu vaigistada rahvahulka, et need ei ohverdaks apostlitele selle hea uudise tõttu.
Apostlite 14 salmis 17 kasutatud kreeka sõna euphrosune, tähendab “hea tuju”. Jumal kosutas paganaid rõõmuga. Sama sõna on UT-s kasutatud vaid veel ühel korral, Peetruse (Ap 2:28) Nelipühi jutluses, kus ta tsiteerib laulu ptk 16 salmid 8-11. “Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees” , ütles Taavet salmis 11. Taavet räägib taevasest rõõmust. Mainib selles kolme erinevat rõõmusõna, ent salm 16:11 esineb sõna simchah koguni kolm korda, mida tähistatakse peamiselt rõõmu kohta mis lähtub Jumalalt. Nii et rõõm on mitmekülgne ja rohke, eriti siis veel pärast Jeesust, kus meie rõõm kasvab tänu Jeesusele päevast päeva!
OLE ÜLIMALT RÕÕMUS
Jeesusele ei olnud tunded võõrad. Lk 10 ptk 21 salmis tähendab sõna agalliao juubeldust ehk ole ülimalt rõõmus; inglise keeles be exeedingly glad.
Jeesus rääkis oma tunnetest ka jüngritele; ja väga huvitav on asjaolu, et ta tegi seda ka ööl vastu suurt reedet? Teatavasti oli järgmine päev jüngritele kõige rõõmuvaesem – masendav päev! See oli Jeesuse ristilöömise päev. Aga peagi avastasid jüngrid selle päeva sündmustes uusi rõõmustamise saladusi, mis olid algselt varjatud, see tabas neid hiljem täies hiilguses! “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks”, on kirjutatud Jh 16:20 ja 22 salmis ütles ta “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta seda teie rõõmu teilt ära.” Juhtus nii, kui ta ilmus uuesti jüngritele (Jh 20:20), siis “said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes, kui ta näitas neile oma käsi ja külge” ning teatavasti sel päeval, mil Jeesus võeti ära, siis “nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma”, kirjeldab Lk 24:52. Need jüngrid hakkasid käima mööda maad ja kuulutama ristilöödud Kristust. “Mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust, kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist”, Gl 6:14 ütles Paulus.
Hämmastav, milliseid katsumusi need mehed läbi elasid, aga ka rõõmu - mida nad kogesid, see on kadestamisväärne!
Jeesus viis neid läbi Suurest reedest. Viis oma koguduse läbi sajandite ning suudab ka meid kõiki kanda läbi meie muredest ning raskustest kuni täiusliku rõõmuni taevas.
Jeesus ütles: “Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.” Ta elab sinu sees ja ta küsib: "Miks sa oled kurb? Ma elan su sees ja teen sind tugevaks! Ole ülimalt rõõmus!"
