Kui Kristus ilmub ihulikult ja sa teda kohtad, siis see ei ole üldse usuküsimus, vaid materiaalne reaalsus. Sa saad teda puudutada, veeta aega temaga, süüa koos ja rääkida temaga! Kristus ilmub reaalselt ka neile, kes sellesse ei usu. See ei nõua vähimatki usku, vaid ilmumine on materiaalne reaalsus.
Kui sa palvetad tervenemise eest, siis see on usuküsimus, sest tulemuse saavutamine eeldab usku, kasvõi sinepiivakese võrra. Kõik on võimalik sellele, kes usub.
Kui sa võtad Jeesus vastu oma isiklikuks päästjaks ja seetõttu su vaim sünnib uuesti, siis, ka see on usuküsimus. Pääste on usuküsimus. Sa pead uskuma, et sind päästetakse, kuigi sind ei ole veel päästetud, siis tulevikus see juhtub. Kuid patust saab inimene vabaks ja see on hinge reaalsus, kus sa koged seda koorma vabanemist reaalselt, hing saab rahu. Sellest sa taipad, et patust pääste toimus juba ära.
Kui su vaim on uuestisündinud, siis sa koged enda sees tema üleloomulikku jõudu, mis sisemiselt toimib sinu hinges, see ei ole usuküsimus, vaid vaimse väe reaalne kogemus. See ei ole sinust, vaid Püha Vaimust kes sinu sees reaalselt elab ja tegutseb nii, et sa taipad ning sa isegi oled tihti üllatunud, kuidas see sinuga juhtub. See ei ole usuküsimus. See on teadmise tasandil. Kõik see, kuidas sa oma hingega ümber käid, mida sa mõtled ja teed, ei ole usuküsimus, vaid vaimne reaalsus.
Kristlus on materiaalselt reaalne. Vaimne reaalsus on samuti reaalne, kuigi käega ei saa katsuda, kui just Ingel ei tõsta sind üles või ei haara sinust kinni ning sa tunned tema puudutust vastu ihu. Kui sa kirjutad üles oma mõtte või loed seda teksti, siis see on vaimne reaalsus. Kui sa seda rakendad, siis see on samuti reaalsus, aga vaimne, millega kaasneb tegu. Kui see on hea tegu või heategu, siis see on sinu hingest tehtud tegu.
Sestap Kristlik usk ei ole sugugi üksnes usuküsimus, vaid KÕIGE OLULISEMATES asjades vaimne ja/või füüsiline reaalsus. Seetõttu kes väidab, et kristlus on pelgalt usk, ei tunne Kristust või ei ole aru saanud, mis on kristlik usk ja mis selles on reaalsus. Kristlik usk ei ole pelgalt õpetused ja sõnad (mäejutlus), vaid vägi ja füüsiline reaalsus. Pigem viimased, kui esimene. (1Kr 4:20 Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.)
Kui Kristus elab, siis see ei ole mingi ajaloo tagune tõenäoliselt juhtunud fakt, mida uskuda, vaid füüsiline kontakt ja ajalooline sündmus. Kui aga keegi ELAB, siis ta on reaalne, ta on olemas ka ihulikult või teda saab kombata, saab katsuda füüsiliselt.
Kui sa sellest lõpuks aru saad, siis võib juhtuda nii, et mitte miski ei väära sinu usku, mis põhineb tegelikkusel ja toimib täna ja homme nii nagu tuhandeid aastaid tagasi! Kui sinu kristlus on vaid õpetused, siis see on kui iga teine õpetustel põhinev püüdlus, kuid sel pole tegelikku põhja all.
Kristus elab ja kui ta täna ilmub sulle, nii nagu ta ilmus 40 päeva jooksul paljudele, siis see on sama füüsiline, mida sa saad silmaga näha ja käega kombata. Vaimu ei saa kombata, kuigi vaimud on reaalselt olemas, aga ihu saab. Seda Kristus ilmutas oma jüngritele ja näitas kõigile 40 päeva jooksul ja ta teeb seda ikka edasi, ka täna veel, ilmudes paljudele.
