Me oleme juba kirjutanud pastorite pattudest, aga üldises kontekstis. Räägime siis mõne näite. Pastor jutlustab armastusest. Inimesed räägivad tema jutlustest, et Püha Vaim räägib. See kõik on õige. Kuid mis on siis sellise näite tegelik olukord? Püha Vaim tõepoolest räägib, kõigi vastu ja kui ta räägib kristlase vastu, siis enamasti ongi see mõeldud siseinfona. Kuid need, kes on teenistuses, eriti kui nad on kutsutud jutlustuse ametis, nende jaoks räägib Jumal ka koguduse vajadusi ning seda arvesse võttes. Nii nagu evangelistid saavad vajaliku teabe igas olukorras, aga inimesed erinevad. Ka need, kes õpetavad või on selles ametis, neile Jumal jagab eriti rohkesti, et see oleks õnnistuseks Kristuse ihule. Kuid milles on asi? Püha Vaim ei räägi üksnes seda, mida teenistuses olev isik räägib teistele, vaid Püha Vaim räägib ka selle inimese vajaduse puhul.
Meile on teada, et inimesed tunnistavad, et sõna on hea ja nad saavad vaimulikkult toitu. Paraku inimesed tunnistavad ka seda, millist elu pastor ise elab. Sellest me nüüd räägime.
Piibel ütleb, et katsuge ennast läbi. Paulus kirjutab, "et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks." (1Kr 9:27) Paulus hoiatab. Kui sa ise ei ela sõna järgi, aga teisi õpetad, siis sa tegelikult oled vääritu. Kurat teab seda, aga kas ka jutlustaja sellest aru saab?
Kui sa jutlustad armastusest, siis peab ka su eneses olema agape ja su oma elu väärikas, mitte vääritu! Kui sa käid armastuses, siis on hästi ja sa ei ole süüdi Issanda ihu ja vere vastu. Kuid kui su enda elu ei kannata valgust, siis Jumala vaim räägib ja püüab tuua jutlustaja enese südames meeleparandust.
Kujuta nüüd ette pastorit, kes jutlustab armastusest, aga ta käitub vastupidiselt? Kui ta keelab oma poja naisel suhelda tema emaga juba aastaid! Mingit kontakti ei tohi olla! Kui ta ei luba naisel näha lapselast ega temaga kokku saada? Nüüd aga kujuta ette, et sa ise oled see naine, kellelt tütrega suhtlemise õigus on pastori poolt keelatud, kes lastega ei tohi mingil juhul kohtuda ega isegi neid näha! Sellist asja kohtab vahel maailmas, aga sellist käitumist peab pastor õigeks isegi kristlase vastu, uskliku naise vastu. Kellel ei ole süüd ja kelle süda on aastaid murtud! Mida sa ütled?
Meie ütleme seda, see on kestnud aastaid! Pastor ainult õigustab. Tegelikult nimetatakse sellist mehe käitumist teiste sõnadega ja sellist praktikat lihtsalt südame paadutamiseks ja patuks.
Me võime rääkida armastusest, aga kui sa ise oled vääritu, siis sa oled kõlisev kuljus. Seda kirjeldab Paulus. Mida sa räägid inimestele, kui sa ise eksid kõige selle vastu? (1Kr 13)
Kellele selline paadutamine kasulik on? Sõbrad ütlevad, ta on õige mees ja kõik on vägev! Kuid Püha Vaim räägib selle mehe vastu ja see mees arvab, et see ei ole temale mõeldud, sest ta käib pimeduses. Kuradile on see kasulik.
Kuradile on üldse kasulik, kui ta ei jõua meeleparandusele ja niikaua kuni ta sellest aru ei saa, on kuradil hästi ja ka neile meeldib, kes teda õigeks peavad. Kristlased, kes sellist pattu õigustavad, tegelikult on kuradile kasulikud, sest hing kuulub talle, mitte Jumalale!
Eesti kogudustes on sedagi õpetatud, et meil on endalgi nii palju patte et nendega tegemist. Kogudus muheleb ja noogutab kaasa, hing aga läheb hukka. Püha Vaim on tõesti isik, kes kutsub meeleparandusele, aga kui sa ise sellest aru ei saa, siis peab keegi seda ikkagi ütlema?
Jeesus õpetas, "Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!" (Mt 23:3)
