Nii kui Jeesus ja Jumal, esineb ka Püha Vaim isikulisena, kuigi nad on üks tervik. Nad esinevad iseseisvalt, kuid ei ole eraldieksisteerivad "osad". Jumal välejendub eri viisidel. Püha Vaim on üks nendest, kellega kristlased iga päev aega koos veedavad, õigupoolest, Püha Vaim elab kristlases. Püha Vaimu kaudu ilmus Jumala olemus (1Kr 2:10,11) ja meie abistamisel oluline vägi (Lk 4:14, Js 11:2), aga ka üleloomulik tarkus (Ne 9:20), mis ei ole nn maised teadmised, vaid tarkus Vaimu kaudu taevast ja loomulikult armastus (Rm 5:5), üleloomulik agape, mida Püha Vaim annab edasi ja annab jõu armastada ka neid, kes teda vihkavad või talle kurja teevad. See ei ole inimesele loomulik tunne ega armastus, ammugi mingi hingeline või erootiline kirg.
Peab rõhutama ka seda, et just Jumala Vaim oli maailma tegelik Looja (1Ms 1:2), elu andja (Ii 33:4), Maarja viljastaja (Lk 1:34,35), Jeesuse ülesärataja ja inimese sisemise muutuse tooja ja uueks looja (Rm 8:11). Jumala Vaim on tegelikult see isik, kes kohapeal tervendab haigeid, kuigi me oleme harjunud paluma: Jeesus tee terveks! Kuid paludes "Jeesuse nimel", on tegelikult palve delegeeritud Püha Vaimule. Juhul, kui Jeesus on nähtavalt kohal, võib öelda, et ta puudutab ja tervendab, ent kõigil teistel juhtudel, mille puhul tuleb palvevastus, on tervendaja tegelikult Püha Vaim. See tundub paljudele justkui vastuvõetamatu. Mis mõttes Jeesus ei tervenda või, miks? Inimestel on lihtne armastada isikut, kelle nägu nad on näinud ja teame ju, et Jeesus tegi agape nähtavaks ja on Jumala armastuse peegeldus. Ometi kõik tervenemised, mis on väe ilmingud, need teeb ära Püha Vaim. Seetõttu Püha Vaim saab põhjendamatult vähe tähelepanu! Kus Püha Vaim saab rohkem tähelepanu, seal ta meeleldi tegutseb enam ja usklike "saadavad tunnustähed ja imed".
Püha Vaim on inimeste eludes ja pidevalt, teeb kõike kaasa. Ent mitte kõigi inimeste elus. Need, kes on Jeesuse vastu võtnud, neile tuleb Püha Vaim. Kuid Püha Vaim teeb ennast "arusaadavaks" hetkel, kui inimene mõistab oma patte ja hakkab meelt parandama. Püha Vaim on just see isik, kes toob ja tegeleb meeleparandusega. (Ap 2:38) Seega esmalt inimene kohtubki Püha Vaimuga sel põhjusel, kui Vaim tuleb kohale ja inimene saab aru, et ta on süüdi pattudes. Kuid Püha Vaim on eriti oluline siis, kui kristlased tegelevad Jumala sõnaga (Ap 10:44). Püha Vaimul ja Sõnal on väga otsene ühendus v seos. Samuti palvetamisel (Lk 11:13), ülistamisel jne. Patune siiski ei saa Püha Vaimu vastu võtta (1Kr 2:14, Jh 14:17), seetõttu enne tuleb Jeesus vastu võtta kui Päästja. Aga pange tähele, kui keegi paneb vastu Püha Vaimule, siis sellest inimesest ta lahkub (Ap 7:51), seetõttu te näete lõpuajal, aga juba täna ka eestlastest vaimulikke, kes on naeruvääristanud Jumalat ja kuigi nad on veel vaimulikud, siis neis ei ole enam Püha Vaimu. Vaim on lahkunud. Seetõttu nad räägivad igasuguseid totrusi ja väidavad valet, nendest on saanud Jumala teotajad ja vastased, kuigi nad on nn usklikud, tegelikult on nad pseudousklikud. Neil on väline vorm või teenistus, kuid sisu on kadunud ja nad tegelikult on määratud hukule. Seda on nad põhjustanud ise, Jumala teotamise tõttu. Püha Vaimu pilkamine, teotamine on andestamatu patt (Mt 12:31,32). Piibel selgitab, et sel puhul Püha Vaim tõmbub tagasi ja lahkub. Tal on õigus otsustada juhul, kui inimene hakkab Jumala vastu. Püha Vaim ei saa jääda uskliku sisse, kui see ei räägi tõde, vaid valetab, sest Püha Vaimu kaudu tuleb tõetundmine, arusaamine, patu tundmine. (Jh 16:13, 9-12 ja 8). Püha Vaim on Jumala headuse edasi andja ja kehastus ja kandja ning õpetab seda (Jh 14:26). Seda rääkis Jeesus jüngritele, enne kui ta surma läks. Seda oli oluline ära tabada. Kuid Püha Vaim tuleb meile ka appi (Rm 8:26) ja varustab meid vajalike üleloomulike, jumalike omadustega (1Kr 12:1-12).
Püha Vaimule alluvad kõik deemonlikud ja kuradi väed ja sh kurat, viimseni kui kõik. (Mt 12:28) Kui keegi nõidadest väidab, et tal on vägi, siis on see vale, tal pole midagi vastu panna väele, mis tuleb uskliku sisse, kelleks on Püha Vaim. Seetõttu on kirjutatud, et kuri ei puutu teid.
Püha Vaimul on ka mitu nime nagu heal lapsel: Jumala vaim, Issanda vaim, Kristuse vaim, Poja vaim, armastuse vaim, tõe vaim, ent see kõik on siiski üks ja sama Püha Vaim. Püha Vaimu märgitakse kui kolmandat isikut, siiski Jumal ei ole järjestatav. Jeesus on end märkinud Isa alluvana, ent tegelikult Isa ei kohtle teda kui alluvat, nii samuti ka Püha Vaim ei ole alam, vaid üksnes lahutamatu tervik. Inimese mudel on ka kolmemõõtmeline. Vaimu kaudu luuakse ühendus Püha Vaimuga, kust tulevad kvalitatiivsed muutused ja omadused, aga hing ja ihu saavad selle läbi kontakti Jumala tervikuga sh Püha Vaimuga. Kuigi Püha Vaim elab uskliku ihus, siis tema täpne asukoht on uskliku vaimus. Hing on veres, aga Vaim ei asu veres, vaid vaimus. Seetõttu on õpetatud, et vaimseid asju tuleb mõista vaimselt. Südametunnistus on inimese vaimu tunnistus. Seetõttu kui inimesed paluvad Jeesust, siis palutakse: tule minu südamesse. Ei paluta, tule ihusse või hinge. Püha Vaim langeb ja asub elama inimese vaimu ja temaga ei suhelda väliselt - läbi pea (ega esemete abil), vaid sisemiselt, läbi südame. Piltlikult ta räägib alt poolt üles, aga inimesel ei ole vaja tema peale vaadata ülevalt alla. Kui Püha Vaim räägib, siis need mõtted ei tule sulle pähe ega karga pähe nagu mõni deemon, vaid tulevad vaikselt südamest. Seetõttu inimesed ütlevad vahel "vaistlikult". Kuid Püha Vaim suhtleb võimalusel iga päev ja juhul, kui selleks antakse võimalus ja võetakse aega. Püha Vaim juhatab meid igapäevases elus. (Rm 8:14)
