Kroonik Matteus kirjutab kolmapäeval, kui Jeesus oli kõik need avaldamisele mõeldud uudised ja kõned lõpetanud, siis ta ütles ka oma jüngritele jalust rabava uudise: ülehomme lüüakse mind risti! (Mt 26:2) See võis olla šokeeriv. Mis mõttes, Jeesus, sina oled kuningas ja oodatud messias ja nüüd sa väidad sellist rumalust? Milleks risti, mis mõttes, võisid jüngrid mõelda. Vaevalt, et risti mõte kohale jõudis? Nad kindlasti ei saanud aru reaalsusest, mis toimuma hakkab, mida kinnitab pühakirja tekst, kui vaadata mida jüngrid rääkisid või edasi tegid.
Kuid tänase päevamõtte fookus ja lugemine on pigem 23-25 ptk. Mõned teist teavad peast prohvetlikult öeldud sõnu lõpuaja sündmustest, "põllul on kaks, aga üks võetakse üles". Kuid enamus kristlasi ei tea mida Jeesus räägib "kirikutele", tolle aja mõistes, see on nii karm, et võiks paari sõnaga kokku võtta, te olete oma tööga täielikult läbi kukkunud! Ptk 23 kõne on nii rabav, et ütleb koguni "te lukustate taevariigi inimeste eest." (s.13) Need kes peaksid inimesi juhtima Jumala juurde, teevad asju vastupidi. Kas ka täna võib olla selleks põhjust, kui Jeesus ilmuks kirikusse ja peaks kõne kirikujuhtidele?
Kes aga arvab, et Jeesus rääkis seal üksnes vaimulikele, siis, see on kaugel sellest. Ta ütleb kõige muu hulgas: ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, kes on Taevane. (Mt 23:9) Mõni ehk on meelde jätnud salmi 12: "kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ise alandab, seda ülendatakse". Sest inimestele meeldib võtta kuulda sõnu, mis meile meeldiv tundub, aga vältida tõde, mis meile sugugi meelt mööda ei ole või lausa vihale ajab. Jeesus rääkis avalikult, mitte üksnes kirjatundjatele, vaid kogu rahva ees ja Jumala kojas. "Häda teile!" Häda teile silmakirjatsejad, et "te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest, aga jätate kõrvale kaalukama osa". Kas pole mitte tuttav suhtumine ka täna? "Häda teile!" ütleb sõna. Päris jahmatav on seda kõike lugeda. Ent 23-25 ptk kirjutatud on kõike muud kui julgustuskõne enne lahkumist. See on tõde, mida inimesed ka täna ei taha kuulda, ammugi lugeda, aga just seda Jeesus rääkis enne vaikset neljapäeva, enne paasapüha, mil ta veetis viimase, püha õhtu üksnes valitud jüngritega ja murdis neile leiba. Matteus sellest pikalt ei kirjuta, sest teda ei olnud seal kohal, teda ei olnud veel valitud Juuda asemele. Kuid seevastu Johannes paneb vaikse neljapäeva kirja detailideni, sõna sõnalt ja on ju selles räägitud äärmiselt vajalik meile kõigile teada!
