Inimesed on ikka püüdnud ära mõistatada, et kuidas Jumal vastab palvele või teeb otsuse? Aga me arvame, et Jumal hoiab seda kiivalt. See on kõige paremini hoitud saladus.
Mõni ütleb et usk, mõni aga arm, mõni ütleb et veri, mõni aga vägi. Me oleme kõiki väiteid kuulnud ja näinud ka tõestust. Aga niipea, kui sa ise järgi proovid, ei toimi!
Jumal ei lase endalt otsustusõigust ära röövida e ennast piirata reeglitega. Kui keegi ütleb, et tema teab saladust, nii kohe Jumal ütleb selle peale: aga proovi veel kord? Kui siis uuesti proovida: no ei toimi?! Huvitav miks?
Sest Jumal ei oleks enam piiritu ja kõiketeadev ning kõikvõimas Jumal, kui inimene saaks iga kord seda mida ta arvab, et tal on õigus või mõni tava seda ette näeb. Siis on inimene Tema jumal.
Seetõttu iga kord kui keegi tuleb välja avastusega, millele ehitatakse üles palveliikumisi, on need siiski vaid projektid, mida Jumal personaalselt õnnistas mõnda aega.
Kui keegi väidab, et see ongi see, kuidas Jumalalt oma tahtmise saab, siis asi enam ei toimi. See ei ole masinavärk ega palveliin, vastuste tootmine, kust "tooteid" muudkui tuleb, kus seda treiti jooniste ja juhiste järgi. Palve vastus ei ole toode!
Mõni teab saladust kuidas saada? Ei usu. Jumal on Jumal seetõttu, et ta otsustab iga kord, kuidas ta vastab palvele. See ongi palvetamise võti, kui sa kunagi ei tea ette, kas see palve saab vastuse. Ka EI on vastus.
Isegi Jumala väe ligiolus, üks võib terveks saada kui samal ajal teine surnult maha kukkuda. Vägi on sama, aga toimib erinevalt.
Väeülema tütar pääses suure usu tõttu kui ka veritõbine naine, mida Jeesus ära märkis. Ometi ei oma isegi suur usk mingit tähtsust, sest teises kohas Jeesus ütles, kui teil oleks kasvõi sinepiivakese usk (st vähim), võiksite mägesid liigutada? Meil kõigil on natuke rohkem usku, aga mäed ei liigu?!
Palve vastus on alati Jumala suverääne ühekordne otsus. Seetõttu see ongi palve. Seetõttu tulebki palvetada.
