Sinu pühapäev on iga päev sinuga kaasas
Kui sa loobusid oma jõust, siis su usk hakkas kasvama. Sa võid olla ka kirikust vaimselt "ära langenud". Kuidas? Sest kui sa lähed kiriku teenistusele ja vaatad seda, siis ühtäkki avastad: "Mis ma siin teen? See on nii mõttetu." See, mida seal tehakse on tegelikult nii kaugel sinu südame elavast usust?! Jeesus elab sinu SEES, ta on sulle NII lähedal, aga sa ei leia seda usku kirikus? Mis on juhtunud?! On küll juhtunud. See järgmine, mis allpool kirjeldatud.
"Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?" Lk 18:8
Seda usku ei olegi inimkätega ehitatud templis enam, vaid see on südames, sinu sees. See on sinu vaimus. Sest sinu vaimus elab ISIK. Seetõttu sa koged, et see väline toretsev usk ja jumalateenistus on küll vormi täitmine, aga see ei kõneta sind enam. See ei toida sind. Miks? Kõnetaja asub sinu SEES! Kuidas sa saaksid siis olla osaduses religiooniga, kui seal ei ole usku, mis on kadunud, nagu Lk 18:8.
See oli Jeesuse prohveteering olukorrale, mis juhtub lõpuajal. Täna. Usk on inimeste südames.
Kus iganes nad viibivad, on kirik nendega kaasas. Seda ei ole enam maapeal. Kui ta tuleb järgi oma pruudile, siis kirik jääb maa peale, aga usku sealt enam ei leia! See prohveteering läheb ka füüsiliselt täide ülesvõtmisega. Jeesuse omad võetakse ära. Kõik, kes Teda oma südames vastu võtsid.
Lk 18:8 kirjakoht on tunnetusesõna, mida Jeesus ühtäkki välja ütles, kuigi ta ei pidanud üldse midagi sellist selles tähendussõnas ning olukorras või sündmuses selgitama. Ta räägib seal lesest ja ülekohtusest kohtunikust. Seetõttu on "kas ta leiab usku maapealt" kontekstist välja öeldud prohveteering MEILE, kes elame lõpuajal.
Tõde on see, et sa ei huku. Sind päästetakse. Sa oled usu vastu võtnud oma südamesse ja meie oleme tagasi apostlite tegudes. Vägev! Tere tulemast apostlite sündmustesse! Seal kirjeldatakse mida? Seal öeldu on sulle kõige tähtsam, mis sinu usu vastu kõnetab ja sind üles ehitab "Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." Ap 2:42
- Sinu usk on osaduses kõigi nendega, kes püsivad apostlite õpetuses, mitte religioonis.
- Sinu ihu on osaduses Issandaga läbi leivamurdmise ja palve.
- Sa oled igal ajal palves läbi oma vaimu! Sa tajud seda kui püsiühendust.
Aga see on otseühendus, sest sa ei kummarda enam altareid, vaid sinu vaim räägib vahetult Issandaga, kes on sinu SEES. Sa ei otsi teda kuskilt väljast üks kord pühapäeval, vaid SINU PÜHAPÄEV ON IGA PÄEV SINUGA KAASAS.
See ongi apostlite aeg, selline usk kuidas nemad seda asja nägid, enne kui sajandid hiljem hakati ehitama hooneid ja altareid ja "viidi" elav isik südamest välja kiriku altarile ning usust arusaamine tehti privileegiks.
See tõde ongi sulle kohale jõudnud. SEE ISIK, keda sa ei leia enam sealt, kuhu teda "viidi" et väliselt kummardada. Aga tõelised usklikud kummardavad Isa vaimus ja tões.
"Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad." (Jh 4:23)
"Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame," selgitas ta Samaaria naisele kaevu ääres. Milline sümboolne koht! Jeesus räägib, et meie sees voolavad elavad veed! (Jh 4:10) Kuid see tund ongi nüüd! See on taas kord juhtunud, kus Isa otsib tõelisi kummardajaid. Sina oledki tõeline kummardaja. Sa kummardad mida sa tead!
Tema teeb sind usus tugevaks. Ta juhib ja hoiab sind. Kuid see ei olene sinust enesest, vaid TEMA ISIKUST, kes elab sinu sees. Seetõttu sinu usk kasvab, sest tema saab ruumi juurde ja sa ei käi enam oma jõust, sest tema annab sinule nii jõu kui teeb sind tugevaks.
***
Kirjutasime 11.05, "MITTE MINU USK, VAID TEMA ISIK"
"Kui sa proovid usus käia oma jõust, hakkab selline usk vähenema. Seetõttu ongi nii palju neid, kes usust ära langevad. Kui nad vaid teaksid seda tõde, ei hukuks neist mitte keegi. Kes saab teha usus tugevaks, juhtida ja hoida, on vaid TEMA ISIK. Tema peab kasvama!"
