Kliimaaktivistid kasutavad isegi veeuputuse kraatreid ettekäändena oma agenda müümiseks, justkui kraatrid on järjekordne hoiatusmärk, et inimtegevusest tingitud kliimamuutus väljub täiesti kontrolli alt. On mõistagi nonsenss. Niisamuti on nonsenss nende kraatrite tekkimine plahvatuse tagajärjel. Väidetavalt on keegi kohalikest millalgi näinud ja kuulnud kuidas kõlas plahvatus ja taevas tekkis kuma. Kui aga tekib plahvatus, siis see ei saa lõigata maa sisse "toru" kujulist kraatrit, et puurib maa sisse augu, vaid selle järgselt tekib hunnik segipaisatud maapinda(?), väidab terve inimese mõistus. On täiesti selge, et metaan koguneb maapinna sees ja näiteks Siberi tundra on metaanhürdaadist küllastunud, mis maapinna sulades jõuab atmosfääri sellises koguses, et ükski kliimaaktivist ei suuda sellega võistelda, see tekitab rohkem gaase kui kogu inimtegevus kokku. Kõikvõimalikud teadlased pakuvad välja selliste kraatrite selgitamiseks oma versioonid, mis mõistagi ei ole loogilised, kuid nende meelest võivad olla teadusliku lähenemisega. Kuid oleme tihti pidanud selgitama oma lugejatele, et teadlased tegelegu oma teaduse piires ja jätku kõrvale fantastika! Siis on see teadus.
Miks sellest kirjutada? Selliseid hiigel "puuritud" koopaid või kraatreid või auke leiab kogu maailmast, mitte üksnes Siberist ja vaid ühel põhjusel. Need on "kraanid", millest kirjeldab piibel Esimese Moosese raamatu 7 peatüki 11. salmis. Eesti keeles on tõlgitud salm "kõik suure sügavuse allikad", aga heebrea keelne piibel nimetab neid purskaevudeks [maʿyān, מַעְיְנֹת] ehk siis selleks, et selline suur sündmus nagu Noa veeuputus saaks teoks, oli vaja mitte üksnes vee "voolamist" allikatest, vaid kõigi maaaluste veekogude sügavusest otsesõnu välja purskamist eriti suures kiiruses ja koguses. Selleks aga oli vaja veehoidlate kohale augud "puurida". Kuidas Jumal neid tekitas, sellele jääme vastuse võlgu, aga uurides neid kraatreid, ei saa väita, et need oleksid tekkinud juhuslikult, otsekui mõni plahvatus gaasisurve tõttu. Nende kraatrite seinad on üsna sümmeetrilised, justkui tegu oleks inimkäelise tegevusel tekkinud puuritud aukudega.
Väga sageli tuleb ette nn teadlaste selgitusi, mis üritavad oma teaduse miksida fantastikalaadsete sündmustega, aga seejuures, kui need teadlased avaksid piibli, on kohe pilt selge, millise nähtusega tegu oli ning millal see sündmus aset leidis. Dateerimisega on kogu teadus ikkagi väga äärmustesse kaldunud, millega üritatakse inimesi uskuma panna või veenda nende väite tõepärasust (tõenäosus teooria v usk), kuid kes usub oletatud numbreid, peaks esmalt küsima endalt, kas ma ikka päriselt ka seda võtan kui teaduslikku selgitust? Enamasti saate petta!
Vaata lisaks pilti → 30 meetrise läbimüüduga kraater.
Kraater asub Jamali poolsaarel Siberis. Teadlased pole kindlad, mis põhjustas nende kraatrite tekkimise Siberi Arktikas, kus igikelts sulab.
