Kristlased ja ka mittekristlased sageli küsivad, mis on Püha Vaimuga täitumise tunnuseks? Kui kristlased hakkavad selle juures keerutama ja igal ühel on oma kogemus, siis mittekristlased ootavad selget ja arukat selgitust.
Me teame või õigupoolest loeme piiblist, et Püha Vaim langes ja kõik kohalolijad täideti vaimuga ja nad hakkasid rääkima teiste keeli, erinevate rahvaste murdeid, aga millest said aru üksnes need, kelle emakeelt räägiti. (Ap 2:6-11) Silmnähtavalt langes ülalt alla tulekeeled ja see oli nn külm leek, mitte tuli, mis meid põletab; seda oli silmaga näha, aga vaevu saab keegi meist öelda ja selgitada, et tema puhul toimus see samuti nii nagu nelipüha sündmuses kirjeldati. Enamasti mitte. Kas see siis tähendab, et me ei olegi saanud Püha Vaimu? Sugugi mitte. Püha Vaimuga täitumisel on ka teised nö sisemised tunnused, mida kõigile saab arukalt ära selgitada. Mis need on?
Peab toimuma muutus, mida varem ei olnud inimese käitumises märgata.
Esiteks, kõigil Püha Vaimuga täitunud inimestel tekib sisemine igatsus ja pühendumine teha midagi Jumala heaks. Seda oli näha ka nelipüha sündmuses, mida siis kirjeldab Apostlite tegude raamat, nad läksid indu täis ja olid kogenud sisemist muutust, aga see väljendus nende innukuses. Innukust on kohe näha ka pärast seda, kui inimene vabaneb patusüüst ja ta otsekui uus inimene on.
Teiseks, mida iga inimese juures märkab, on kindlasti armastus teiste vastu, mida varem sellisel määral või selliste isikute vastu ei olnud. Seega peab inimeses olema midagi veel, mis lisandus innukusele, ja see on võime armastada isegi oma vaenlasi ja neile andestada. Palvetada nende eest, teha neile head, kuigi nad samaga ei vasta. Aga sellist armastusväärset kogemust ilma Püha Vaimuga täitumata inimene ise oma jõust ei suuda ega taha teha. See on inimesele loomu vastane, ta pigem mõistaks vaenlaste üle kohut või maksaks kätte. Nüüd aga Jumala armastus, mida nimetatakse agapeks, on vastupidine ja see tuleb esile üsna loomulikult. Seda te märkate nende käitumises, kes on Püha Vaimuga täidetud, nad on kuidagi eriliselt sõbralikud ja mõistvamad kui varem, ja nad näevad võimalusi mida varem neile isegi mõttesse ei tulnud. See väljendub mõtteviisi ja suhtumise pöördumises. See on väga lihtne märk, millega võite kinnitada, et see inimene on või sai mõnda aega tagasi Püha Vaimuga täidetud. Kuid seda kogeb sisemiselt see, kes saab Püha Vaimu. Ilma Püha Vaimuta, agape armastust ei esine. Selle sarnane võib olla altruistlik püüdlus, või tagamõttega heategu, aga kindlasti mitte omakasupüüdmatu ning ohvrimeelne.
Kolmandaks, mis seda tõendab on asjaolu, et inimene hakkab täitma neid norme, mida Jumala sõna v pühakiri kirjutab ja see täitmise soov on vabatahtlik ja akumuleeruv (kuhjuv), ehk mida rohkem, seda uhkem, seda heas mõttes. Kui ilma Püha Vaimuta inimene loeb piiblit ja enamasti selle sügavat tähendust ei mõista või tõlgendab seda kummaliselt, siis Püha Vaim avab inimesele tekstide tegeliku tähenduse, isegi kui tähendus on raskesti mõistetav (varjatud) ja inimene kogeb, et Jumal selle teksti kaudu räägib midagi või tahab selgitada. See aga omakorda paneb inimest veel enam otsima, mida ta veel saab selle pühakirja osas täitmisele panna, mis sisuliselt on olukord, kus inimene pühitseb või lihtsalt öeldes tahab enam ja enam teha nii, nagu pühakirjas selgitatakse. Püha Vaimuga täitumine tekitab inimeses tahte elada oma elu kooskõlas pühakirjaga. Varem ta seda ei suutnud, aga nüüd on see prioriteet. Seetõttu te kohtate inimesi, kes ütlevad teile et nad teevad nii või teisiti, sest pühakirjas on see kirja pandud. Nad teevad seda vabatahtlikult!, aga innustus tuleb Püha Vaimu poolt.
Neljandaks, mis on kahtlemata kõigile nähtav, on eluviiside muutus. Kus inimene muutub tasakaalukamaks, mõõdukaks, mõistlikuks. Kui ta varem liialdas mingites olukordades, siis nüüd ta ei soovi enam "pead kaotada" ja käitub vastupidiselt, pigem tasakaalukalt. Seda muutust näeb igapäeva elu olukordade läbi. See on kõigile nähtav. Kui keegi varem oli rahaasjades edev v priiskav, siis nüüd ta pigem on mõistlik ja tagasihoidlik. Näiteid võib tuua palju, aga kõike seda on näha, et inimene muutus ja mitte ühes valdkonnas, vaid paljudes. Näiteks ta ei lähe kaasa labase käitumisega, lõõpimisega, mida sageli suhtluses esineb või pilkamisega, kui kellegi kulul tehakse halba nalja. See on nähtav muudatus, et üks nende paljude seas käitub "kummaliselt" ehk mitte nii nagu kõik teised, siis tegemist on Püha Vaimu mõistliku meelega.
Viiendaks, mis on kaugelt ja kõigile ühtmoodi näha, on kahtlemata rõõmsameelsus ja Jumala kiitus. See ei ole õpitud ameerika stiilis - naeratan kõigile, sest nii on kombeks, vaid Püha Vaim täidab inimest üleloomuliku rõõmuga ja sellises meeleolus ei saa inimene jätta seda väljendamata, see lihtsalt tuleb esile. Sageli kohtab ikka väga ülevas meeleolus kristlasi, kes on ülimalt heas tujus ja panevad inimesi imestama, kuidas ta saab sellises olukorras nii rõõmsas meeles käituda. Kuid see ei ole käitumise ja meeleolu muutus, mis on ühtelugu maksimaalses tasemel, need varieeruvad, ometi avaldub olukordades, mis teevad selle inimese hingele head ning ka teistele.
Need on väliselt nähtavad märgid ja enamus juhtudel esineb mitu tunnust samal ajal.
Käitumise ja meeleolu muutused jäävad üha harvemaks küpse usu nn keskea puhul ja mõned usklikud võivad hakata vaimu kustutama. See ei tähenda, et Püha Vaim ei ole enam neis, vaid nad hakkavad eneses kontrollima Püha Vaimu avaldumisi, aga see ei ole hea nende hingele. Siin tekivad hinge ja vaimu vahel hõõrumised, ja see varjab inimeses seda, mida Püha Vaim loomulikul moel võiks esile tuua, aga Vaimule ei anta võimalust.
Pühakiri ütleb, et me peaksime olema pidevalt täidetud. (Ef 5:18) See ei ole mingi selline ülesanne, et me nüüd palume uuesti Püha Vaimu langemist, vaid meil tuleb käia Püha Vaimu all iga päev, sest kui seda mitte teha, siis Püha Vaim ei saa avalduda, isegi kui inimene on täis Püha Vaimu või olnud täidetud. Samas on seda väga raske varjata. Ometi te kohtate ka usklike, kes on küll saanud Püha Vaimu, aga nad on nii ametis enesekontrolliga, et ei taipa ära, et Püha Vaim ootab, millal ta saaks üht või teist asja esile tuua, milleks ta ju vastu võeti.
Kokkuvõtteks, tekib igatsus ja Jumalale pühendumine, tekib üleloomulik armastus, tekib tahe oma elu elada pühakirja juhiste järgi, tekib mõõdukus ja mõistlikus ning see väljendub rõõmsas meeles ja kiituse näol. See ei ole lihtsalt seetõttu, et keegi võtab usu vastu ja proovib nüüd omast tahtest enda elu muuta. Neid eelnevalt kirjeldatud tunnuseid toob esile Püha Vaim. Need on väliselt nähtavad tunnused, eriti, kui te tunnete inimest ja nüüd ta käitub hoopis "kummaliselt" ütlevad need, kes ei usu Jumalat. Siis võite usklikult julgelt küsida: kas te saite Püha Vaimu? Ta vastab teile: jah, muidugi, aga kus sa tead seda?!
