Paljud kristlased teevad imesid ja tunnustähti, aga nad ei tunne Jeesust lähedalt. Nad teevad imed Jeesuse nimel, aga see juhtub anni tõttu ja ego motiveerib neid selleks või mõni muu motiiv.
Imed ei võrdu lähedusega. Üleloomulik ei näita Issanda lähedust. (2Ts 2:9, Mt 7:22,23) Ainus mis loeb, ole Issanda läheduses! Sinu südame olukord näitab lähedust. Sügava lähedusega kaasnevad ka imed. Kuid kõik imed ei viita lähedust.
Seetõttu on äärmiselt tähtis, et kristlased oleksid esmalt Issandaga väga sügavas ja lähedases suhtes, nii nagu olid jüngrid, kes viibisid päevast päeva tema juures. Kristlane saab alustada päeva koos Jeesusega, veeta aega koos temaga ja päeva lõpus olla taas hetke koos Issandaga. Päeval annab ta meile tegemist ja ülesandeid ja vahel saadab tunnistama. Aga kui sa tagasi pöördud nii nagu tema jünger tuli õhtuks Issanda osadusse, siis sa kuuled, mida ta isiklikult sinu päevast mõtleb. Püha Vaim juhib sind kogu päeva, aga hommikul ole Jeesusega ja õhtul ära mine magama enne, kui sa ei ole Issandaga rääkinud. Nii sa saad sügavamalt tunda Kristuse meelt ja mõistagi imed, mis usu läbi juhtuvad, need on Issandale teada ning Tema tehtud.
Paljud ütlevad, et ma ajan Jeesuse nimel välja kurje vaime ja teen terveks palju inimesi, aga nad ei ole Issandale lähedased. (Mt 7:22,23) Nad on nii ametis oma isikuga, et neil ei jää isegi aega Issanda jaoks. Paljud posijad ja imeravitsejad ei varjagi seda, et nad teevad ime ilma Jumalata. Nad isegi pilkavad Jumalat, aga imed juhtuvad sellele vaatamata.
See kehtib ka valeprohvetite suhtes. Neil on prohvetiand, aga neil puudub Jeesusega sügavam suhe. Nad ajavad oma asja, vahel kiriku või organisatsiooni asja, aga enamasti teenivad raha selle läbi. Mida rohkem, seda uhkemaks nende süda muutub. Sest nad imetlevad oma ego ja kiidavad andi, aga ei austa Issandat ja ei tunne puudust, et õppida tundma Issanda meelt. Nad võivad olla inspireeritud ka deemonitest, sest ka kurjus teeb imetegusid, kõiksuguseid vägevad asju, aga mille poolest need siis erinevad? Ei erine. See kui keegi paneb inimese ratastoolist tõusma või tervendab haige, ei tähenda seda, et ta Jeesust tunneb.
Kristlastel läheb vaja tarkust ja võimet eristada vaime, eelkõige vaimude eristamise andi (1Kr 12:10), et tuvastada kurat ja Peltsebul. (Mt 10:25) Jüngrile olgu sellest küllalt, et ta saab selliseks nagu ta õpetaja. Samas ei ole vaja kogu aeg näha igas olukorras deemonit ning vaenlast, aga kui keegi tunneb ära Issanda, millal ta Vaim tuleb ja liigub, siis me ei jää ilma Issanda imedest. Tähtis on märgata, millal Jeesus liigub ja selleks peab teda tundma isiklikult. Jüngrid võivad küll Jeesust mitte märgata (Lk 24:16, Jh 20:13) kuigi Jeesus on otse nende juures.
Jumala teod võivad ilmneda ka kõige pöörasemate väljendustena, aga kui me inimestele kirjutame ette, et need imed peavad meie meelest just nii toimuma, siis sellega teeme ukse lahti ka valeimedele. Samal ajal kui kõige ettearvamatu ime juures liigub Jeesus. Evangeeliumites on just nii, et need olukorrad olid tavapäratud kus Jeesus tervendas. Heideti veel ette, et Jeesus töötab hingamispäeval. Sel juhul ei tohiks pühapäeval kirikus üldse inimeste eest paluda, on ju nii? Kujutad ette, kui kristlased seisaksid kalmistu värava ääres ja puudutaksid kirstu ja ütleksid surnule: ma ütlen sulle, ärka üles! Aga Jeesus tegi seda Naini linnas. Väga ekstreemne ime, kas pole?! Seda on leinajatel isegi raske hinges läbi elada, sa oled leinas ja keegi kristlane katkestab matused ja hakkab surnuga rääkima. Kas te teate, mida matuselised selle peale ütlesid ja tegid?! Tundub uskumatu! "Meie seas on tõusnud suur prohvet!" ütlesid nad ja hakkasid Jumalat ülistama.
Kuid valguse inglitel on üsna palju võimalik eksitada kristlasi, sest kristlastel ei ole lähedast suhet ja nad kustutavad Vaimu seal, kus Kristus liigub ja teevad imesid seal, kus Jeesust polnud kohal. Isegi Mooses pidi deemonitega võistlema, kuna nõiad tegid järgi paljud imed. Jeesusele öeldi otse näkku, et ta teeb imesid kurjade vaimude ülema abil. Ammugi siis kristlased, kellel ei ole lähedust, võivad ehitada üles OMA suurejoonelise teenistuse, aga tegelikult Jeesust nad ei tunne. Neil puudub Jeesuse meel. Nad arvavad, et Jeesus on nendega, aga tegelikult mitte.
Kristlastele on antud vaimude eristamise and ja Paulus õpetas seda korintlastele, et need saaksid korrigeerida oma teenistust. Tavaliselt juhtuvad apsakad siis, kui Kristus välja tõrjutakse ja kogudustes aetakse taga ning kehtestatakse inimeste poolt välja mõeldud õpetuslikud reeglid ning doktriinid, selle asemel et usaldada Püha Vaimu ja lasta liikuda ning lubada inimestega toimida nii nagu Kristus vajalikuks peab.See on põhjus, miks kirikutes nii vähe imesid juhtub, sest Jeesusel ei ole seal midagi teha ja Püha Vaimu ei kuulata ega lubata tegutseda. Issand on Tema enda teenistustelt välja tõrjutud! Seal on ohtrasti religiooni, rohkem kui kõike muud, aga puudub Jumala vaim. Kui teenistus pihta hakkab, pannakse kiriku uks Jeesuse nina ees kinni.
Muide seda juhtus sageli ka prohvetitega, keda Jumal saatis kristlaste juurde, need aga viskasid prohvetid kirikust välja! Eestlased on selle tõttu pidanud ilma jääma koguni oma riigi iseseisvusest, et nad ei võtnud kuulda Jumala saadetud prohvetit. Kas eestlased tegid hiljem sellest järeldused?! Muidugi mitte! Tõsised usklikud, viskavad ka täna kirikutest välja neid, kes häirivad nende mõnusat koosviibimist.
Kui tihti tuleb uksest sisse vaadata, ja te ei leia seal Jumala riigi tunnuseid. Ei ole seal õigust, rahu ega rõõmu. Mis rõõm saab olla religiooni jüngrites? Issandas on rõõm, mis on meie tugevus ja vaimuvili neil, kes viibivad päevast päeva koos Jeesusega ja on lähedased. Me oleme kaasosalised Kristuse rõõmus. (2Kr 1:24) Kus ei ole vabadust, seal ei ole Issanda Vaimu. "Seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus." (2Kr 3:17) "Aga sissepugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada," ütleb Paulus galaatlastele. (Gl 2:4)
Kristusest võõrdunud käsujüngritele meeldib tihti meelde tuletada Vaimu saanud kristlastele ning neid alla suruda sõnadega: "Ärge ainult tehke vabadusest õigustust"! (Gl 5:13) Tegelikult on vabaduse tuum ju selles, et just "Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!" (Gl 5:1) Kelle meele järgi te olete, selle ori te olete! Kuid meil on Kristuse meel. 1Kr 2:16
