"Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud," kirjutas Paulus roomlastele. (Rm 11:25) Roomlased olid paganad. Ent ka meie oleme paganad. Paganate täiskogus, selle üle on ühtelugu seisukohti avaldatud mis see peaks olema, aga hoopis vähem kirjutatakse paadumusest. Mida selle juures meie peaksime teadma? Sest kui jutt käib meist kui paganatest, siis meil tuleks küsida, kas "see paadumus" on läbi saanud? Sest kui see on läbi saanud, siis on ka pagnate täisarv lukus?!
Kirjas efeslastele selgitab Paulus mõnevõrra täpsemalt, ta ütleb "olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu." (Ef 4:18) See aga selgitab nii mõndagi. Kui ma vaatame Iisraeli suunas, siis võib küll öelda, et nad ei ole sugugi TEADLIKUD kõigest sellest, mida meie kristlastena iga päev piiblist loeme või kellest kogudustes räägime. See on ju Jeesus! Kas see on liialdus? Sugugi mitte! Kohe selgitame, milles asi.
Võime küsida, kas see paadumus on lahtumas või pigem süveneb? Siis vastus on: süveneb. Miks? Selle põhjus seisneb selles, et sünagoogis ei loeta Messia ettekuulutusi, need kirjakohad on lugemisest välja arvatud. Tegelikult neid ei saagi ette lugeda, sest neid pole kirjades. Meil on sageli küsimusi, mis teema juutidel seoses Jeesusega on. Miks nad temast ei tea või miks nad ei mõista meie usu seisukohti? Me arvame, et neil on ju sama piibel. Sest meile on õpetatud ja räägitakse, et piibel on pärit juutidelt. See kõik on õige! Ometi kui meie loeme Uut Testamenti, siis neil seda lugemises ei ole. Samuti Vana Testament, meie versioon on põhjalikum ja täpsem. Juutide raamatutest on mitmed kirjakohad puudu, just Jeesuse ettekuulutused.
Igal nädalal Shabbat (sabat) sünagoogi jumalateenistustel üle maailma loetakse Toora ja Haftarah (prohvetlikud) osad.
Tervet viit Toora raamatut loetakse avalikult igal aastal kindla lugemistsükli kaudu shabbatil, esmaspäeviti ja neljapäeviti. Kuid Haftarah moodustab vaid valitud osa prohvetitest ja seda loetakse ainult šabatil ja teatud pühadel. Osad prohvetite tekstid on puudulikud.
Kõige tähtsam on see, et paljusid tõotatud Messia tulekut puudutavaid ennustusi lihtsalt EI LOETA ÜLDSE.
Kuigi nendele ettekuulutustelee viidatakse pidevalt kogu Brit Chadashah (Uus Leping) ajal, mis näitab, et Jeesuse päeva inimesed olid nendega tuttavad, EI TEA TÄNAPÄEVA JUUDI RAHVAS NEIST PEAAEGU ÜLDSE.
Pole teada, millal need ettekuulutused lugemisest välja jäeti, kuid mõned kahtlustavad, et need jäeti välja, kuna need toetavad kindlalt järeldust, et Jeesus on Messias ja neid mainitakse Uues Lepingus (Uues Testamendis).
Vaatame lähemalt, millest need lugemised koosnevad, millistest prohvetiennustustest rääkis Jeesus ise ja millised osutavad Temale kui Messiale.
Mis on Tanakhis?
Raamatute paigutus Tanakhis ehk heebrea piiblis erineb "kristliku piibli" paigutusest, kuigi need on samad raamatud.
Seal on kolm osa: Toora, Nevi’im ja K’tuvim. - Tanakhi esimesed viis raamatut on osa nimega Toora (Õpetus, Seadus).
- Järgmine osa on Nevi’im (prohvetid). See osa sisaldab sisuliselt 19 prohvetlikku raamatut. Kuid viimaste prohvetite (Nevi’im Acharonim) alajaotist liigitatakse mõnikord üheks raamatuks nimega Kaksteist (Shneim Asar või Trei Asar).
- Ülejäänud 11 raamatut moodustavad osa nimega K’tuvim (Kirjutused). Nende raamatute hulka kuuluvad Psalmid, Õpetussõnad, Taaniel, Esra-Nehemja ja Ajaraamatud.
Mis on Haftarah?
Sõna Haftarah võib vihjata, et see on pool Toorast, kuid tegelikult tähendab see lahkuminekut või mõne sõnul lõpetamist ega ole seotud sõnaga Toora.
Haftarah on valitud lugemised Nevi’imist.
Iga Haftarah lugemine on tavaliselt mingil moel seotud selle šabati Toora osaga (Parasha).
Näiteks toora ja haftara osad Parasha Eikevi jaoks möödunud šabatil osutavad Jumalale kui meie õnnistuste allikale. Mõlemas lugemises ilmutab Adonai end juudi rahvale nende Lunastaja ja Varustajana.
Siiski tuleb veel kord rõhutada, et sünagoogides ei loeta mitte kõiki nevi’im’i ennustusi.
Pildil: Tanakhi raamatud (juudi piibel või Vana Testament) on korraldatud mõnevõrra teisiti kui kristliku piibli Vana Testamendi raamatud.
Jeesus loeb avalikult Haftarah'd
Prohvetite lugemine šabatil on väga vana traditsioon, kuid pole teada, kui vana.
Tegelikult on selle praktika varaseim mainimine Brit Chadashahis.
Luuka 4:16–19 näeme, et Prohvetite lugemine pärast Toora osa oli juba aktsepteeritud tava.
Selles Luuka lõigus luges Jeesus sünagoogis iidse heebrea prohvet Jesaja rullraamatust:
(Luuka 4:18–19; Jesaja 61:1–2)
„Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat."
Just siis, pärast Haftarah osa, kuulutas Jeesus kõigi hämmastuseks, et see Messia prohvetiennustus täitub.
Pärast Jesaja kirjarulli tagasi andmist ütles Jeesus kogudusele: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.” (Luuka 4:21)
Põhimõtteliselt alustas Jeesus oma teenimist sellega, et rõhutas seost Messia prohvetiennustuste ja Tema saabumise vahel Naatsareti Jeesusena.
Kuna Ta avaldas neile oma identiteedi, kasutades Pühakirja messiaennustusi, võime kindlalt teada, et see on tõhus meetod Jeshua HaMashiachi (Jeesus Messias) jagamiseks juudi rahvaga.
Seetõttu soovib ka Bibles For Israel anda iga juudi kätte koopia Messia prohvetluse piiblist. See Piibel tõstab esile Messia ennustused, kasutades juudi terminoloogiat ja tõendeid.
Kadunud ettekuulutused Haftarah's
Kuigi Uuest Lepingust on ilmne, et Messia prohvetiennustusi Nevi’ides loeti ja teati omal ajal, ei ole neid palju-palju SAJANDEID AVALIKULT LOETUD.
Kahjuks on Jesaja 60:1–2, mida Jeesus luges, on näiteks üks koht, mis on Haftarah lugemistest välja jäetud.
Nii on ka järgmised ennustused Messia kohta:
Kannatav sulane (Jesaja 52:13–53:12)
(Jesaja 52:14) "Nagu paljud kohkusid tema pärast - nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline."
Neitsi sünd (Jesaja 7:14) "Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel".
Messias peab sündima Petlemmas (Miika 5:2) "Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde."
"Aga sina, Petlemma Efrata, kuigi sa oled väike Juuda suguvõsade seas, tuleb sinust minu jaoks see, kes saab Iisraeli valitsejaks, kelle päritolu on pärit muistsest, iidsetest aegadest."
Messias ratsutab eesli seljas Jeruusalemma (Sakarja 9:9) "Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas."
Reedetud 30 hõbetüki eest (Sakarja 11:13) "Ja Issand ütles mulle: „Viska see potissepale!” See suurepärane hind, millega nad mind olid hinnanud! Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbeseeklit ja viskasin potissepale Issanda kojas."
Aga ka Jeremija 31:31-34, samuti Malaki 3:1.
Veel mitmed messiaanlikud ennustused, mis viitavad selgelt Jeesusele, on tahtlikult välja jäetud iganädalastest sünagoogi Haftarah lugemistest ilma avaliku teadmise või enamiku juutide nõusolekuta.
Mõned teadlased ütlevad, et väljajätmine ei olnud kunagi tahtlik, selgitades, et need ennustused lihtsalt ei täida Haftarah eesmärki.
Ometi leidis Jeesus neis elu eesmärgi. Kui Ta kõndis koos kahe jüngriga Emmause teel, "alustades Moosesest ja kõigist prohvetitest, selgitas Ta neile asju, mida Tanakhis tema kohta võib leida". (Luuka 24:27)
Haftarah lugemise eesmärk
Kui Toora avalik lugemine algas Babüloonia vangistuse ajal 5. sajandil eKr, siis mõned rabiiniallikad usuvad, et Haftara lugemised võisid alata välismaa kuninga Antiochus Epiphanese valitsusajal umbes 2. sajandil eKr.
Kuna see kuningas keelas juutidel Toora uurimise, otsisid preestrid prohvetite hulgast Pühakirja osi, mida saaks selle nädala jooksul siduda Paraša (Toora lugemise) teemaga.
Näiteks selle asemel, et lugeda lugu Noast ja laevast, loetaks Jesaja osa, mis viitab „Noa veele”.
Teised juudi rabiiniallikad pakuvad välja teise teooria: variserid püüdsid kinnitada oma veendumust, et prohvetitel oli Tooraga võrdne mõju – väite, mille konkureerivad saduserid lükkasid tagasi.
Seetõttu aitasid Haftarah lugemised kinnitada, et prohvetid on lisaks Toorale olulised ja väärivad uurimist.
Haftarot (mitmuses Haftarah) sisaldab väärtuslikke õppetunde Piibli ajaloost, nagu Taaveti, Sauli, Taanieli, Raahabi ja teiste Piibli kangelaste ja kangelannade lood.
Samuti loetakse suurematel piiblipäevadel eripühade teemale vastavaid Haftarot.
Niisiis, juudi rahva pühad ja ajalugu on tänaste lugemiste kaudu hästi õpetatud; aga prohveteid ei mõisteta hästi, sest nii mõndagi ettekuulutustest ei loeta avalikult.
KUI VAID JUUDI RAHVAS TEAKS, kui olulised need prohvetlikud kirjutised tegelikult on!
Heebrea prohvetite sõnumi taastamine
On tragöödia, et enamik jumalakartlikke juudi inimesi, isegi neid, kes käivad regulaarselt sünagoogi jumalateenistustel, ei tea neid üliolulisi pühakirjakohti, mis viitavad Yeshua HaMashiachile (Jeesus Messias).
Seetõttu on nii oluline, et me annaksime juudi rahvale tagasi kogu Piibli, mitte ainult valitud osad, mis on eelnevalt rabinliku konsensuse alusel heaks kiidetud ja millest on eemaldatud kõik "messialikud" tähendused.
Need Messia ettekuulutused kannavad võimsat pääste sõnumit.
Mõned Iisraeli teadlased ja akadeemikud on hakanud tunnistama, et rabid jätsid need võib-olla tahtlikult välja. Nad võisid karta, et nende Messia ennustuste avalik lugemine paneb inimesed uskuma, et Jeesus ongi Messias.
Kuigi meid võib kurvastada nende tähtsate messiaennustuste väljajätmine juudi sünagoogi lugemistest, võime tunda lohutust, et 2005. aastal Jeruusalemmas toimunud juudiuuringute 14. maailmakongressil kutsuti üles just seda teemat kriitiliselt arutama. Kuid see protsess kulgeb väga visalt, kahjuks. Seetõttu te kohtate kahesugust mõtlemist, ühed kes on Jeesuse rõõmuga vastu võtnud, teised aga, kes isegi ei tea, et Jeesus oli nende kirjades, kuid sellest neil pole teadmist. Seetõttu te võite lugeda ma Iisraeli meedias seisukohti messia tulekust, mida meie imestame ja mõtleme, kuidas nad ei tea? Miks nad nii arvavad?! NAD LIHTSALT EI OLE LUGENUD.
Eestlased on juutidega võrreldes palju paremas olukorras, kuna meie pühakiri sisaldab pääste ettekuulutusi. Siiski pole asi nii roosiline isegi meil, kui eestlased ei tea Jeesusest midagi, siis selles on mõndagi sarnast. Koolides ei ole usuõpetust, ei räägita piiblist ega loeta seda, kodudes ei hoolita sellest ja kirik ei tee ennast piisavalt kuuldavaks. Kui te astute tänaval ligi noortele (9-15 a), siis nad ei suuda vastata küsimusele, kes Jeesus on või mis oli tema tuleku mõte tänases päevas. Paljud pole isegi kuulnud tema nime! Kuidas need inimesed jõuavad pääste juurde?
