Miks ei tule ärkamist?
Iga lühikese aja jooksul toimuvad kristlaste seas konfessiooni ülesed palvekogunemised, kus palutakse ärkamist. Kõik on õige, aga see kordub ja kordub, ent sinna see jääbki. Miks?
See on justkui õhtul paluda ärkamist. Hommikul inimene ärkab ja teeb ikka samu toimetusi ja rutiin ei muutu. Midagi ei muutu. Eestis on kristlased palunud ärkamist kakskümmend aastat ning iga kord kui toimuvad krusaadid või tavaliselt suuremad kogunemised, siis räägitakse: kohe kohe tuleb suur ärkamine... Aga pärast laiali minekut, selgub, et ei tulnud. Miks ei tule? Milles on asi?
See ongi see olukord, kus sa enne magamaminekut palud, et sa hommikul ärkad. Tõepoolest, sa ärkad ju ja hakkad tegutsema, kuid sa kunagi ei muuda seda päeva niivõrd, et seal võiks esile tulla Jumala tahe. Sa teed ikka edasi oma rutiinseid toiminguid, aga loodad, et sellest tuleb esile midagi muud. Selleks, et tuleks esile midagi sellist, mida nimetatakse "ärkamiseks", tuleb muuta kõike!
Lähme tagasi selle juurde, mida tegid apostlid. Senimaani, mil nad olid koos Jeesusega, tegid nad rutiinseid asju, mida Jeesus neil teha käskis või teha tuli. Nüüd aga, Jeesus oli Ülestõusnud, teda enam ei olnud jüngrite seas. Kui te seda olukorda lähemalt analüüsite või võrdlete eelnevaga, siis torkab silma, et mitte midagi sellist enam ei olnud neil teoksil, mida nad koos Jeesusega toimetasid. Millised olid muutused? See on võtmeküsimus. Mida aga Jeesus neile enne minekut ütles, see oli eeldus, mis tõi ärkamise.
On täiesti valeõpetus, et Püha Vaimu väljavalamine toimus vaid üks kord ja siis, ning enam seda ei ole juhtunud. Kui te vaatate, mis maailmas on juhtunud läbi aegade ja ka lähiminevikus, siis nelipüha sündmused on kordunud ja Jumal on oma Vaimu välja valanud nii nagu ta tegi seda 2 tuhat aastat tagasi. Kui te seda vastu ei võta ega usu, siis te ei saa kunagi ärkamist. Sest Püha Vaimu väljavalamine on esmane, mida sellistel puhkudel tavaliselt juhtub. Kui te elate klapid silmadel, ega ei tea, et Püha Vaimu on valatud uuesti ja uuesti välja, siis te lihtsalt olete uskmatud, kui väidate, et seda ei saa juhtuda. Paraku just vastupidi on toimunud ärkamised, isegi nähtava tulekeeled on langenud usklike peale. Niisiis, see on esimene asi, mida te peate uskuma, et Jumal valab oma Vaimu välja endiselt ja see on piibellik.
Tuleme nüüd tagasi Jeesuse sõnade juurde, sest on ju tähtis, mida ta ütles kogudusele. Selletõttu jüngrid enam ei saanud teha seda, mida nad olid harjunud iga päev tegema. Me ei räägi palvetamisest, vaid igapäeva rutiinist. Nad ei käinud enam ringi, vaid kontsentreerusid ühte paika ja jäid sinna ootele, mis kestis koguni 40 päeva. Sellest sai nende uus rutiin. Jumal nägi seda ja näeb seda igatsust ja see on koht, mida Jumal arvestab, et nad tõesti soovivad ning mõtlevad seda tõsiselt. Mitte lihtsalt ei tule kokku, et siis juba paari päeva pärast minna tagasi kala püüdmise juurde, nagu Peetrus ei teadnud, mida ta teeb, kui Jeesus ei olnud veel surnust üles äratatud. Nagu midagi ei oleks juhtunud.
Seetõttu Jumal ütleb iga kord oma kogudusele: mis sa minu poole kisendad?! (2Ms 14:15,16) Siruta oma käsi mere kohale ja löö meri kahte lehte laiali. Ma olen ju andnud sulle väe, aga miks sa ei kasuta seda? Sisuliselt kristlased palvetavad ja paluvad ärkamist, aga Jumal ütleb: mida te ootate, hakake tööle! Ma olen teile andnud meelevalla kogu pimedusejõudude üle, aga mida te selle meelevallaga teinud olete, näidake ette! Te ei ole seda kasutanud? Te isegi ei lähe kuulutama, aga kui teete poole päevase "kampaania", siis teete sellest suure numbri, nagu te oleksite elutöö ära teinud. Te ju ei kuuluta evangeeliumi, kuidas üldse saaks ärkamine tulla, kui te ei "siruta" oma kätt välja?
Sestap, pole mõtet paluda ärkamist ja Jumal ei anna seda enne, kui kristlased teevad järeldused ja hakkavad tegema seda, mida ärkamise puhul on vaja teha. Ärkamine algab sinust. Kuidas saab Jumal valada välja oma Püha Vaimu, kui teie anumad lekivad? Te isegi ei tea, mida sel puhul tuleks teha, kui Jumala Püha Vaim sellisel määral välja valatakse. Te pole ju valmis! Jeesuse sõnum kirgastamise hetkel oli milline? "Valvake!" Kuidas te valvate, kui te isegi pole valvesse võtnud? Nii need asjad ei käivitu. Ka tähendamissõna kümnest neitsist, mida ta rääkis enne Suurt neljapäeva, oli ju selge sõnum. Tehke ettevalmistusi, varuge õli ja olge valvel. Oli nii? Oli.
Seetõttu on kurb ja osalt ka imelik vaadata pealt sündmusi, kus palvetatakse ärkamist, kuid tegelikult minnakse laiali ja oma eluga edasi ikka nii nagu varem ja see kordub ja kordub, aga Jumal ei vasta. Ta ei saa vastata. Asi ei ole Jumalas, vaid meis! Seetõttu olge sõna tegijad, mitte üksnes kuuljad, kes kuulsid sõna, läksid koju ja unustasid. Kui keegi korraldab suure ürituse, siis tullakse kokku, aga oma elu ei muudeta. Ärkamine on tõsine asi, selleks aga peab iga kristlane end tõsiselt kokku võtma, olema püsivalt ühel meelel ja panema kõrvale kõik muu, mis takistab ning astuma välja igapäevasest rutiinist ja lõpetama eneseimetluse ja enesepetmise.
Seetõttu suhtume ärkamise sõnumisse suure skeptitismiga juhul, kui see muster kipub korduma ning paraku me ei ole näinud, et seda teemat oleks käsitletud piibellikult, teisiti kui eelnevatel kordadel. Kui sama viga korrata, siis ei ole mõistlik oodata, et sellest tuleb midagi teistsugust kui varem. Jumal tuletab sel puhul meelde küsimuse: "Kus te need inimesed panete? Kes nendega tegelema hakkab? Kus kohas?" Kas pole?, väga praktiline! Tõepoolest, Jumal ei kutsu enda juurde enne, kui ta ei ole veendunud, et seda päästeud inimest ei jäeta huntide rapsida, vaid ta saab hoole alla ning igati vaimulikult varustatud.
Kui sa palud ärkamist, siis sa pead kõike muutma! Loe uuesti mitu korda läbi Apostlite tegude esimene peatükk ja mõtle, mida nad tegid teisiti, mida nad muutsid võrreldes sellega, milline oli nende elu enne seda, kui Jeesus oli veel nende keskel. See on täiesti kardinaalne, erinev eelnevast ja ütleks isegi radikaalne!
