Kui toimus Oleviste ärkamine, siis ei olnud liidreid, kes seda promoksid, vaid seal olid täidetud need samad eeldused ning tingimused, mis olid nelipüha väljavalamises. Muidugi oli Olevistes liidreid, keda me kõik täna tunneme, nt Rein Uuemõis; aga teame neid ka sellest, et just tänu nendele, et nad KGB nõudmisel vedelaks lõid, see ärkamine ka kahjuks kustus. Kui nad oleksid jäänud lõpuni Jumalale kindlaks, leppinud ka märtrina, jätkanud vene keelsete teenistustega; siis isegi juhul, kui KGB oleks ukse peale pannud püssiga valvurid, oleks see tuli otsekui laiali visatud lõke, mille iga söetükk oleks ärkamise tuld edasi kandnud. See tuli oleks vaid veel enam laiali kandunud ning ärkamine plahvatuslikult levinud. Sama juhtus nelipühi päevil.
Täna näete te iga kuu siin või seal nn ärkamise koosviibimisi, milles küll vahel mainitakse, et kogu au peab kuuluma Jumalale, tegelikult on praktikas aga vastupidi. Siia ikkagi tuuakse "tähti" ja nende koosolekute korraldajad ei suuda oma egoga toime tulla; aga siis ei saa ka Jumala Vaimu välja valada, sest au läheb korraldajatele. Seetõttu te ei näe ärkamist, inimeste edevus ei saa rahuldatud. Jumala Vaimu ei valata välja. Kuid see ei tähenda, et Jumal ei taha Püha Vaimu väljavalamist Eestis. Ta võib selle teha, aga hoopis kohas ja grupis, kus keegi ei saa vähimalgi määral au endale võtta. Jumal ei anna au ära. Seetõttu võib ärkamine tulla ootamatult läbi grupi või isikute, kus te seda iial ei oota ja kelles tänased ärkamise ürituste liidrid ei näe mingit karismat; aga Jumal näeb ja ta võib olla need isikud juba välja valinud. Seda te saate näha. See on suur üllatus, sest see teeb kadedaks neid, kes täna ajavad ärkamise ettekäändel "oma asja" ja enese edevust ning kuulsust taga. Jumal seda janu ei rahulda.
