Üks oluline asi mida ärkamiste puhul Jumal eelnevalt teeb on see, et ta kõrvaldab ära konfessioonide nimed. Miks ta seda teeb? Sest ta ei anna oma au ära. Oleviste koguduses ei olnud üht denominatsiooni, alles hiljem sai seal baptistide kodu. Kuid see ei olnud baptistide ärkamine. Jumal ei andnud au baptistidele. Seal olid koos kristlased, olenemata koguduslikust kuuluvusest ja samuti ei saanud terveks üksnes ühe konfessiooni kristlased. Ainus nimi on Kristus. Seni kuni kogudused panevad rõhuasetuse oma tunnustele, ei tule ärkamist. Jumal teeb juba tööd paljude kogudustega samal ajal, aga te ikka näete kristlasi, kes peavad ennast teistest kristlastest millegi poolest paremaks. Kuid Jumal ei tee vahet oma lastel, nende südames on Kristus kui on, aga kellel on maine iidol, mõni isik, siis need ei saa osa ärkamisest. Taevas ei ole katoliiklasi, õigeusklike, luterlasi, baptiste ega metodiste. Seal on vaid kristlased, tema lapsed. Kui Jumala lapsed, tema kogudus paneb kõrvale oma eripärad ja hakkavad nägema enda kõrval teist venda või õde Kristuses kui tõesti pere liiget ning ajavad asju koos, siis Jumal saab minna edasi ärkamisega. Mitte enne. Teda ei huvita meie koguduslik identiteet, vaid üksnes see mis tuleb Kristuselt. Ta tahab oma nimel asju ajada. Seda on selgelt näha, mida Jumal praegu teeb.
