Katsumused ei ole veel kannatused ja see on suur rõõm, kui me sellel vahet teeme. Meil pole vähimatki lootust kogeda sellist kannatust kui Jeesus läbi elas, kuidas siis võiksime nimetada seda kannatuseks, see on heal juhul ahistus. Kui sa veel ei tea, siis Paulus ja Siilas olid kõige pimedamas kongis, ahelates, aga selles olid nad rõõmust joovastunud. (Ap 16:25,26) Sest Püha Vaim kinnitas ja tegi neid tugevaks. Kes meist on olnud ahelates või pimedas kongis?
Meile võib tunduda, et siin pole mingit loogikat, et kuidas tunda tagakiusamises rõõmu, aga see ongi ususaladus ja tugevusesaladus. Sest kus on häda kõige suurem, seal on tugi kõige võimsam. Kui meil on võimalus katsumus läbida kurbusega või rõõmsalt, siis kumba sa valiksid? Muidugi ei ole keegi õnnelik, kui meid ahistatakse, aga Jumal ootab meie rõõmu ka katsumustes ja vahet ei ole, kelle läbi need katsumused tulid, aga rõõm tuleb läbi Püha Vaimu. " Mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses," ütles Paulus korintlastele, 2Kr 7:4.
"Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, lambad ja kitsed kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmustan mina Issandas, hõiskan oma pääste Jumalas." kirjutab Habakuk 3 ptk 17 ja 18 salm. Kui seda nimekirja lugeda, siis tundub, et tal läheb üsna halvasti, kas ta üldse saab veel mõne aja pärast toitugi või ootab teda nälg? Tema aga ütleb: (suva!) ma ometi rõõmustan Issandas.
Iiob ei olnud eriline rõõmustaja, aga tegelikult oleks ta seda teadnud, võinuks ta hoopis tugevamalt läbida seda kannatust, mida Jumal tema ellu oli lubanud tulla. Kõik katsumused ei ole alati kurjast, mõnikord Jumal paneb inimest proovile, kas ta jääb kindlaks või neab?! Kuid täna, meil, ei ole midagi sarnast! Kuigi mõned meist on pidanud, ütleks, mitte kergelt oma elus läbi saama. Mõni võib kaotada kogu oma vara, aga siis ta leiab Jumala. Tuleb meelde kadunud poeg. Tegelikult ta ei kaotanud oma vara, vaid ikka isa varanduse. See on siiski veel halvem kui kaotada oma vara. Oleks ta oma vara kaotanud, siis oleks isal kergem olnud, aga ta kaotas isa vara, mis oli võõras varandus. Siiski ta lootis isa peale.
Ka meie võime rõõmsasti loota oma Isa peale ja me ei pea sellest arusaamiseks vara maha mängima. Sellises olukorras me vajame lohutust, mis on kõigist raskustest kõrgemal ja selliselt me isegi kui sureme, elame ikkagi oma surmast kõrgemal, meie meeled on taevas ja taevast tuleb rõõm.
Jumala armastuse saajad peavad uuesti õppima naeratama ja lõpuks rõõmustama. Rõõm algab naeratusest. Mitte naljast või huumorist, kuigi asjakohane nali raskes olukorras muudab vaimse tasakaalu ehk teisisõnu, võtab pinged maha nii, et aitab inimestel leppida. Kuivõrd enam siis aitab rõõm inimestel leppida olukorraga katsumuste ajal, sest, kui keegi kogeb raskusi, siis, ta tõstab oma pilgu taeva poole, kust tuleb talle abi. Jälle põhjust rõõmustada, kas pole?
" Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast! Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele." Lk 6:22,23 See tunduks naeruväärsena, kui seda meie ütleks teile, aga seda ütles Jeesus! Te ei pea uskuma meid, vaid see on mustvalgel kirjas. Kui teid kiusatakse, siis hüpake rõõmust!
Sa saad alati Jumala üle rõõmus olla, isegi siis, kui sul otseselt või väliselt selleks mingit vajadust ei ole. Kuigi võime olla kõige suuremas jamas, siis Jumala jaoks ei ole ükski meie eriolukord nii raske ja ta saab oma lapsi aidata kui need lükkavad eemale takistuse mõtted ja hakkavad mõistma, et igasugune takistus on igaviku perspektiivist nii lühike ja kaduvväike osa universumis võrreldes sellega, et kristlast ootab ees igavene rõõm. Miks siis mitte täna juba rõõmustada ja vaadata katsumustele teise nurga alt, ülevalt poolt? See teeb hingele head ja südame rõõmsaks. Isegi juhul, kui Jumala otsus on meie suhtes teine ja sa pead läbi kannatuste jätkama elu lõpuni, siis seda enam ootab ees igavene rõõm. Parem ava oma südameuks rõõmule juba nüüd! Milleks oodata kuni taevasse jõuad! Jumal täidab isegi märtrid rõõmuga ja nad lähevad taevasse mitte nördinult, vaid rõõmsa meele ja tänuga, et neid oli arvatud Jumala riigi vääriliseks kannatama teotust ja häbi!
" Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast." Ap 5:41
" Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate." 2Ts 1:5
