Kas sa suudad olla moraalne ilma Jumalasse uskumata? Pooled iisraellased ütlevad "jah".
PEW viis läbi rahvusvahelise küsitluse, et näha, kas inimesed usuvad, et võite olla moraalne ka ilma Jumalasse uskumata.
Pooled iisraellastest arvavad, et moraalseks olemiseks pole vaja Jumalasse uskuda, selgus neljapäeval avaldatud PEW Research Centeri läbiviidud ülemaailmsest uuringust.
Teisest küljest ei nõustu peaaegu võrdselt 47% ja väidavad, et usk Jumalasse on moraali jaoks hädavajalik.
Iisraeli religioonide vaheline lõhe ei ole selles küsimuses siiski nii ühtlane. Kui 80% Iisraeli moslemitest usub, et moraal ja jumal on omavahel seotud, siis enamik Iisraeli juute pole sellega nõus.
Juudi sektoris nõustub eeldusega 86% õigeusklikest, kaasaegsetest ortodoksidest ja ultraortodoksidest, kuid ainult 7% traditsioonilistest ja ilmalikest Iisraeli juutidest.
Mida arvavad inimesed kogu maailmas sellest eeldusest?
Ülemaailmne uuring näitas, et enamikus küsitletud riikides usub rohkem inimesi, et moraaliks ei ole vaja Jumalat uskuda. Ainus riik, kus rohkem inimesi usub, et usk Jumalasse on moraali seisukohalt ülioluline, oli Malaisia, kus 78% vastas, et see on vajalik ja 22% ei olnud.
Uuring näitas, et kõigis riikides olid inimesed usuliselt seotud tõenäolisemalt kui need, kes ei nõustunud sellega, et moraal ja usk jumalasse sõltuvad üksteisest, kuid enamikus riikides ütles suur protsent usuga seotud inimesi, et usk Jumalasse pole vajalik.
Lisaks religioonile olid inimeste arvamustes võtmetegurid ka vanus ja poliitiline joondumine. Uuringust selgus, et inimesed, kes pidasid end parempoolseteks, nõustusid selle eeldusega tõenäolisemalt kui vasakpoolsed, samas kui üle 50-aastased inimesed nõustusid tõenäolisemalt kui nooremad.
Inimesed, kellel on kraadid, arvasid harvemini, et usk Jumalasse on moraalseks inimeseks olemiseks ülioluline.
Uuringusse kaasati USA, Iisrael, Poola, Kreeka, Ungari, Hispaania, Saksamaa, Holland, Ühendkuningriik, Austraalia, Kanada, Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi, mida kõiki peetakse arenenud majandusega riikideks.
2019. aastal läbi viidud sarnane uuring, mis hõlmas vähem arenenud majandusega riike, näitas, et nendest riikidest pärit inimesed tuginesid inimeste moraali määramisel tõenäolisemalt usule Jumalasse.
Moraali ja Jumala küsimused on olnud paljude filosoofiliste arutelude keskmes aastatuhandeid. Nii religiooni- kui ka ilmalikud teadlased on pikka aega vaielnud kõrgema jõu olemasolu ja selle üle, kuidas see mõjutab inimlikke väärtusi, millest paljud on pärit religioossetest tekstidest nagu kümme käsku ja Koraan.
Allikas: jpost.com
---
Toimetuse kommentaar
Miks me pöörame sellele tähelepanu? Asi on ju neomarksismis, mis juba nende eelkäiate, NL sotsialismi ajal deklareeris, et meil pole Jumalat vaja, me oleme ise moraali loojad ja teame, mis see on ja mil määral seda praktiseerida. Selliseid küsitlusi ei tellita niisama, vaid nende eesmärk ongi väita, et moraal kui selline on võimalik ilma Jumalata. Kui juba suur osa juute seda arvab, miks peaksid siis arvama teised seda teisiti, kellel pealtnäha Iisraeli või tema Jumalaga mingit seost ei ole. Kommunistid arvasid seda. Nad lõid oma kommunistliku (noore) moraali ja isegi koodeksi. Paraku see oli sisutühi ja pigem propaganda; me mäletame, mida inimesed sellest tegelikult arvasid.
