Miks ülistuskoorid ei ole laulupeol liigina esindatud?
Laul hoiab rahvast koos ja laulupidu eestlust elus vaatamata režiimile ning diktaatoritele.
1Aj 16:9,23-24; Ps 33:3, 68:33, 96:1.
Hingelised ja vaimulikud laulud. Ilmalikud laulud ei ole midagi sellist, mida kristlased peaksid häbenema või vältima, sest need on hingele. Hing vajab ülesehitust niisamuti kui inimese vaim vaimutoitu. Loomulikult ei laula me lorilaule. Kuid kindlasti ei laula me loitsulaule, nagu "Sata, sata," vms. Sest need ei ole ei hingele, vaid vaimumaailmale suunatud. Maagia ei ole hingeline, vaid deemonlik laul. Inimesed ei tee enamasti vahet, aga kristlased saavad sellele tähelepanu juhtida ja õpetada, millised laulud toidavad hinge, millised laulud võtavad inimeselt hinge või määrivad südame. Jumal on alati pidanud laulmist oluliseks. Laul teeb hingele head, aga ka kiidab Jumalat. Linnud laulavad püsivalt, kas nad siis laulavad kiituslaule? Ei laula ju. Kuid Jumal on nii seadnud, et kogu linnuriik kiidab Jumala suurust. Kuid kõik vaimuliku sisuga laulud ei kiida Jumalat. Nii ka mõned žanrid hoopis vastupidi, viivad hinge Jumalast eemale, kui need viivad muusikaliselt ekstaasi v transsi, selle rütmides on ning loitsudes. Sellest tuleb hoiduda. Kuid sellele vaatamata Jumal kutsub kõiki rahvaid laulma, seda näeb läbi kogu piibli, sest laul ühendab rahva ja tekib üksmeel, mida rahvas vajab nii rasketel hetkedel, kui ka rõõmupidudel, milleks on laulupidu. Eestlaste laulupidu on kristlike juurtega ja kui tänapäeval on selles vähe vaimulikke laule, siis tuleb küsida kiriku juhtidelt, miks ülistuskoorid ei ole liigina esindatud? On ju kirikutes omad koorid, aga tulge kokku ja leppige ära! Siis te näete, kuidas ühel päeval on laulupeol tagasi ka vaimulikud laulud, mis alguses olid laulupeol valdavalt ja kogu rahvas laulis neid kaasa! Asi pole laulupeo juhtides, asi on kogudustes ja kirikutes, kes on ennast distantseerunud nn ilmalikust laulupeost, osalt nõukaaja piirangu süül, kuid kes teid täna piirab? Saage kokku ja sealt saati jõuab laulupeole tagasi ka kirikukooride liik ning ülistuslaulud.
Margus Veisveer, KM toimetaja
