Kristlik Mõttevõra

KUST SAI GEOMEETRIA TEGELIKULT ALGUSE

29.08.23 10:28 AM By Kristlik Mõttevõra

See oli juba 1000 aastat kasutusel enne kui Pythagorast

Kivi koopia Briti muuseumist Babüloonia "matemaatikaõpikust", kujutab Pythagorase teoreemi juba tuhat aastat enne Pythagorase aega! Pythagoras ei leiutanud kolmnurga valemit, vaid varastas ideed ja "kirjutas" babüloonia teadmised enda nimele, mida koolides tänaseni õpetatakse kui matemaatikule Pythagorasele omistatud teoreem täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel. Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas kaatetite ja ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. See oli juba 1000 aastat kasutusel enne kui Pythagoras seda kreeklastele õpetas.

Vanimad soovitused korrapärase mõõtmissüsteemi kohta pärinevad iidsetest babüloonlastest, kes töötasid välja maamõõtmise meetodid, mis hõlmavad lihtsate geomeetriliste kujundite pindala arvutamist, mida piiravad sirgjooned ja ringide pindala. See kajastub nimes "geomeetria", mille sõnasõnaline tähendus on maa mõõtmine.

Babüloonia astronoomide eeldus, et aastal oli 360 päeva, on toonud väga tõenäoliselt meile nurkade kraadides mõõtmise süsteemi. Asjaolu, et võrdkülgsete kolmnurkade nurgad on 60 kraadi, võib osaliselt seletada kuueteistkümnendsüsteemi loendusmeetodit. Sealt samast Babüloonia piirkonnast tulid Jeesust kummardama ka 3 kuningat. Need olid tõepoolest targad, mitte üksnes kuningad.

Babüloonlased panid geomeetriateaduse esimesed alused sihikindlalt ringide omadusi uurides.

Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Kuid enda filosoofiks nimetamine tuli tal pigem edevusest, mitte erilisest tarkusest. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Mis oli mõistagi liialdus, nad levitasid kreekas babüloonia tarkade teadmisi. Samuti on ajaloos teada, et Pythagoras oli mässaja, nt tahtis osaleda olümpiamängudel risikavõitluses, aga kandis pikki juukseid, seetõttu korraldajad ei lubanud teda võistlema. Võistlejad ei tohtinud kanda pikki juukseid. Kõik pidid austama ühiskonnas kehtivaid reegleid. Pythagorasest õpetatakse koolides kui suurest matemaatikust ja auväärsest isikust, tegelikult oli ta valetaja ja mässaja. Koolides õpetatakse teaduse pähe ka evolutsiooni teooriat kui üldteada teadust, ent Darwin oli samuti valetaja ja suli, kes pettis välja rahastust ja mõtles sel puhul välja teooria, mis on nii jabur kui olla saab.

Erinevalt egiptlastest, kelle huvi geomeetria vastu seisnes eranditult maa mõõtmise praktilistes kaalutlustes ehituses, pühendasid kreeklased hiljem oma energia geomeetriliste kujundite ja nende omaduste süstemaatilisele uurimisele, et luua uus teadus.
"Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma." Mt 2:1

Kristlik Mõttevõra