Mõned teist küsivad, kas piiblis on taastuleku suhtes kuskil õpetus, millest saab lähtuda, et mitte ise otsida siit ja sealt viiteid ning teisalt, kust ma üldse tean, kas sellega tegeles ka algkogudus? Vastus on jah. Paulus isiklikult on selle kirja pannud kirjas korintlastele.
Kui paljud tunnevad korintlaste kirja eelkõige vaimuandide tõttu (1Kr 12 ptk), samuti armastuse peatükki (13 ptk), aga ka keelterääkimise ja prohvetliku kõnelemise kirjakohti (14 ptk), siis kui paljud üldse on vaevunud sealt edasi lugema? Kristuse surnuist ülestõusmisest, millele järgneb Kristuse omade taastulek? Ilmselt on see üllatus, kas pole? Kuid mitte Paulusele ega algkogudusele.
Paulus lisas lõpuaja sündmused nagu kirsi tordile! Esmalt ta ütleb: nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses. Võibolla olete kuulnud jutlusi, kus selle kirjakoha juures õpetatakse, et teie vaim saab elavaks? Ent see teema ei olnud siinkohal üldse jutuks! Paulus sõnastab seda elu Kristuses, defineerib selle "elavaks Kristuses". (1Kr 15:22) Lisab ka sellele sündmuste kulgemise punktid, kuidas see aset leiab.
Esmalt tehti elavaks Kristus! Ta ütleb, et Kristus on tehtud uudseviljana e esimene vili. Pärast seda Kristuse omad tema taastulekul. Kui Kristus tehti elavaks ja ta ilmutab ennast inimestele, siis tal on ihu, nii samamoodi saab olema kõigil kristlastel ihu, kes tehakse elavaks ja neil on sarnane ihu. Vaatamata sellele, kas nad surid enne või võetakse üles elusalt, siis pühade tagasitulekul ei ole enam vahet, neil kõigil on elav ihu. Hämmastav! Sul on surematu ihu, igavene ihu! Vau! Kui sa seda ei teadnud, siis sa ei ole seda tähele pannudki? (1Kr 15:23) Seda elu ja ihu ei ole meie välja mõelnud, sest see on mustvalgel kirjas. Sa saad ihu, mis on igavene, sest sa valitsed igavesti, sest teisiti see ei ole võimalik. Kuid seda ihu ei saa need, kes ei ole taevas.
Järgmise sündmusena märgib Paulus, et siis tuleb lõpp. Siis! Kuid see ei ole maailma lõpp nagu mõned ekslikult väidavad, vaid see on uue maailmakorra lõpp. Ta kirjeldab järgmist: "kui ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe." Lihtsamalt öeldes, kõik valitsused võetakse maha ja nende õigused tühistatakse, nad jäävad kõigest ilma, neilt võetakse ära võim ja õigused. Miks? Sest Kristus peab hakkama valitsema ja enne seda võetakse maha kõik rahvaste valitsused. Mitte ükski valitsus ei jää püsima.
Kuid valitsuste mahavõtmine ei lõpe lihtsalt nende laiali saatmisega, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema e Kristuse jalge alla. See võib olla ka füüsiliselt selliselt, et nad pannakse Kristuse ette maha. Jumal alistab tema jalge alla. Kujutage nüüd ette, mis siin toimuma hakkab! Kui kõik on Jumalale alistatud, siis selle juures ka Poeg annab Isale mõista, et ka tema on Isa all. Kuid Kristus ei ole Isa jalge ette pandud, vaid Kuningate Kuningas, et Jumal oleks kõik kõiges.
Mõned küsisid Pauluselt: millise ihuga nad tulevad? (1Kr 15:35) Ta vastab, Jumal annab neile ihu. (38 salm) Selle juurde selgitab 39 salmis, et "kõik liha ei ole sama liha". On selge, et see liha, millega sind üles võetakse, ei ole päris see liha, millega sind siia maale tagasi tuuakse. See peab olema muudetud, sest meie ihu ei ole surematu. Paulus selgitab, et "on taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma" (1Kr 15:40) Edasi ta räägib kirkusest ning selgitab, et "kirkuses äratatakse üles" ja "väes äratatakse üles". (42 salm) Seetõttu nii nagu me kanname muldset ihu, kanname ühel hetkel ka taevast ihu. (49 salm). Seda järgmist salmi on kindlasti paljud teie seast kuulnud ja pähe õppinud. "Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse," (1Kr 15:51) "äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena* ning meid muudetakse." Seda "muutmist" ta kirjutab kristlaste ülesvõtmisest. Ent surelik riietub surematusega. Seetõttu meie ihud juba ülesvõtmisega muudetakse nii, et me elame, ega sure selle ülesse tõmbamise tõttu v sellel ajal.
Sama kirja 4 ptk 8 salmis ütleb ta: "Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud, juba te valitsete ilma meieta kuningatena!" Pane tähele, nad juba tegutsesid. Seda ta ütleb veel enne, kui ta 15 ptk samal teemal pikemalt asja lahti selgitab. Esmalt ta ütleb: "Jah, kui te tõesti oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad!" (1Kr 4:8) Asi oli milles? Mitte selles, et me ei ole kuningad, vaid selles, kuidas see aset leiab. Kristlased teadsid, et nad on kuningad, ja nad võtsid seda tõsiselt. Ent veel ei olnud käes aeg, kus tuleb inimeste ja rahvaste üle valitseda. See aeg alles saabub peale tagasitulekut. Enne seda tuli õppida valitsemist ja aru saada, kes me Kristuses oleme. Niisiis, algkoguduses oli see teadmine, et meil tuleb valitsema hakata ja nad said aru, et nad on kuningad.
Ometi oli üks oluline nüanss, mis valitsemisega kaasnes, see on meelevald. Kuningatel on meelevald, õigus valitseda ja isegi kohut mõista! (Tn 7:22, 1Kr 6:2,3, Ilm 20:4) Nii üllatav kui see ei tundu, siis kohtupidamine antakse just kuningatele, see on juba ära otsustatud, seetõttu pole kohtupidamises meile midagi võõrastavat, kui me vahel vaimselt tajume et tahaks asjad ära lahendada v paika panna. See on õige. See tuleb vaimust. Meile juba anti meelevald ja tuleb küsida milline v mille üle ja millal?
"Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega." (Ef 6:12) Ja sellest tulenevalt meil tõepoolest on meelevald kogu kurjuse üle ja meil tuleb seda juba rakendada. Mitte alles siis, kui me tagasi tuleme, vaid juba täna, sest me elame kuningriigi seaduste järgi!
Kui sa seda veel ei teadnud, siis ka sinul on meelevald sõidelda kogu kurjuse väge ja seda inimestest välja ajada. Praegu rahvaste valitsejad meelevallatsevad just kurjuse tõttu. (Mt 20:25, Lk 4:6) Jeesus juba andis meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugust nõtrust. (Mt 10:1, Mk 6:7) See juba toimib 2000 aastat, kui sa veel ei tea seda? Paljud usklikud ei usu seda ja seetõttu nad ei võta meelevalla positsiooni v neid on õpetatud, et meelavald on vaid mõningatel vaimulikel, aga see ei ole tõsi. "Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime," ütles Jeesus. (Mk 16:17) See on usu küsimus. Kas sa usud, et sul on see meelevald või ei usu! See õigus kuulub juba kõigile kristlastele, neid on juba nimetatud Jumala lasteks. Jeesus ütles, et ma ei nimeta teid enam orjadeks, vaid sõpradeks. Ka jüngritel võttis tükk aega enne, kui neile jõudis kohale, et nad ongi kuningad. Korintlased said sellest kiiremini aru, seetõttu Paulus kirjutas neile ja selgitas üle, mida kuninglik seisus endaga kaasa toob ja kuidas seda rakendada. Praegu me valitseme kuningatena kurjade vaimude üle, aga tagasitulles, valitsevad Kristuse kuningad kõigi rahvaste üle. (Tn 7:27) See valitsemine toimub käsikäes koos Kristusega. (Ilm 20:6)
Johannes ütleb: "Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on." (1Jh 3:2) Kui Kristus on Kuningate Kuningas, siis tema sarnane saab olla üksnes kuningas. Seda ühtlasi nii igavese ihu poolest kui ka meile omistatud kuningliku seisuse näol.
Huvitav on see, et kristlased nimetavad ennast Jumala lasteks, aga kui sa ütled neile, et nad on kuningad, siis nad põiklevad või vaatavad imestunud silmadega: "Mida sa nüüd ütlesid?!" Kuid kuningas on madalam tiitel kui Jumal ja Jumala laps! Meil puudub arusaam seisustest, sest meil ei ole kuningaid olnud ning seoseid, et seda tõde mõista. Seetõttu Jumal on võtnud lõpuajal ette nn kampaania ja selgitab, mida ta oma kuningatelt ootab.
Võimalik, et te olete juba aru saanud, et teil on meelevald kurjade vaimude üle, aga teid on õpetatud olema Karjase lambad, mitte valitsejad. Selletõttu sa ei saa üldse millestki aru, sest lambad ei valitse kedagi. Kuid Kuningate Kuningas ei vaja oma kuningriiki lambaid, vaid kuningaid, kes tema kuningriiki hakkavad juhtima, iga üks oma haldusalas. Selleks on vaja esmalt mõista, et see ei ole mingi uus õpetus, vaid see on algkoguduses selgeks tehtud ja vajab meelde tuletamist ja selgitamist, sest aeg hakkab lõppema. Kuninga tulek ei ole enam kaugel, see aga tähendab veel enam seda, et ülesvõtmine on meile veelgi lähemal kui me julgeme seda oletada. On aeg õppida oma seisusega seotud olukorda ja ülesandeid ning panna oma asjad Jumalaga korda.
*
Ps. Siin ei räägita surnutest, kelle hinged uue lepingu põhjal said juba päästetud e otse taevasse. Selles räägitakse vaid surnutest, kes surid enne Kristuse ristisurma ja ülestõusmist. Muud surnud ei tõuse üles. (Ilm 20:5) Kes praegu surevad ilma Kristuseta, need hinged on kahjuks põrgu piinades. Teisisõnu, elu ilma Jumalata siin, tähendab hinge eksistentsi ilma Jumalata. See hing on igavesti Jumalast lahutatud.
