See on universaalne juhis, kuidas peresuhe hoida tasakaalus.
Kui tihti kohtab kristlaste seas suhtumist, et üksnes mees peab hoidma oma naise poole. See pole üldsegi harva esinev õpetus, vaid sageli kogudustes kanstlist räägitud ja pole ime, kui see käsk annab tagajärjed ning kristlased imestavad, miks nende suhe kõigub või kristlased lahutavad koguni. See pole ju uudis!
Peame selgitama, et piiblis tõepoolest on see vormistatud nii, et mees jätab maha oma vanemad ja hoiab naise poole. (1Ms 2:24) Salm eespool märgitakse, et ta (naine) peab hüütama mehe naiseks. Mehel on naine. Sellega on asi selge. See on defineeritud. Naine ei ole enam loomise kõrvalprodukt. Ta sai oma staatuse ja sellega õiguse olla mehe omand. Kuid asi on omandis. Moosese ajal tõepoolest oli naine alguses perekonna omand, kelle üle otsustasid patriarhid, isad, kes saab naise endale. Kuid see oli nii orjanduslikus korras. Kas selline käsitlus kuidagi sel juhul üldse sobib? Elame ju infoühiskonnas ja meie väärtused on muutunud. Kas see juhis on üldse tänapäeval rakendatav?
Ka Pauluse ajal olid naised mehe omand, ent hellenistlikus kultuuris enam mitte. Te võite lugeda Pauluse kirjadest, et kogudustega liitusid kreeka naised, kes olid rikkad, vabad ja teostastid oma õigusi ja sh võimu. Paulus kutsus neid korrale. Asi oli selles, et need normid automaatselt tulid kaasa naistega ja see tekitas lahkhelisid, ammugi juudi traditsioonid ja perekorraldus on meestekeskne. Kusjuures katoliiklik ja ka õigeusklik traditsioon on seda tänaseni meestekeskne. Seetõttu näeb ka eestlaste seas üsna sageli meeste seisukohti, mis tegelikult põrgatavad vastu ühiskonna tegelikkusega, mil paljudele naistele selline matsolik hoiak ei ole vastuvõetav. Ei olegi. Samas ei ole ka naistekeskne ühiskond vastuvõetav ning pigem äärmuslik. Seetõttu tuleb ikkagi küsida, mis oli Jumala algne mõte? Kas see "iganenud" soovitus on siiski rakendatav?
Tõepoolest, tegelikult ei ole asi alluvussuhetes! Kes kellele allub, on puhtalt kokkuleppe küsimus ja iga struktuuri ja mudeli sh peremudeli puhul seadistatud personaalselt. Ühele perele meeldib rohkem et mees domineerib, teisele meeldib, et lahendatakse asju koos, kolmandale meeldib, et naisel ongi samaväärne õigus kui mehel, otsustada ja tema otsust peab austama. Tegelikult ei ole vahet. See on iga perekonna siseasi. Igaüks reguleerib ja jaotab võimu nii nagu neile endile sobib. Seetõttu asi pole ka võimus ega võimutsemises. See Moosese igivana soovitus - mees hoiab oma naise poole, on tegelikult mõeldud suhete korraldamiseks väljaspool pere. Kuidas pere suhtleb ja millised on printsiibid, kui need suhted puudutavad sugulasi ning teisi lähedasi inimesi. On ju täiesti selge ja kõigile arusaadav, et mees ei hakka korraldama oma naise töösuhteid viimase tööandjaga. Seda teeb naine. Kuigi vahel on mehi, kes peavad siiski sekkuma, kui meestekollektiivis naisi koheldakse ebaväärikalt. Kuid see on erand. Enamasti on kõigile arusaadav, et naine ei sekku mehe tööasjadesse ja ka vastupidi. Tööandja ei oma õigust ette kirjutada, kuidas pere oma otsuseid tegema peab.
Kui me eile kirjutasime, et see ei sõltu ainult meestest, vaid ka naine peab hoidma oma mehe poole. Siis selle põhimõttega on inimesed enamasti nõus ja kui see Moosese soovitus jäetakse kõrvale, siis algavad peres probleemid, mis tihtilugu lõpevad kurvalt suhte purunemisega või üks pereliige on pidevalt teise poolt ahistatud või alandatud ja isegi pastor "kiidab" peale, sest on ju kirjutatud piibel meeste juhendina ja naised olgu üldse vait, nii nagu Paulus oma isikliku (Toim: rõhutame, see ei ole Püha Vaimust, vaid Pauluse isiklik teoloogia antud olukorra lahenduseks) käsuna naised paika paneb. Paljudes kogudustes koheldakse naisi alamklassina, kuid see ei ole kristlik maailmavaade. See on orjandusliku, allutamise ühiskonna meede. Niisiis, et mitte teemast kõrvale kalduda, ütleme et Jumala soovitused on universaalsed. Kuid inimesed on neid ära kasutanud oma eesmärkide nimel, mis paraku ei ole Jumala tahe. Seetõttu kui kristlaste seas on naisi, siis neist mõned tõlgendavad seda omale kahjuks, sest need naised ütlevad: see on käsk meestele, mitte naiste kohta! See on väga sageli kuuldav pool naljaga öeldud, aga sisimas naised hoiavad kuhu iganes, sest kirjutatud on, et mees peab hoidma naise poole, mitte vastupidi.
On siiski arusaadav, et suhte hoidmiseks peab kahepoolselt seda tegema ja kui üks jätab oma osa tegemata, siis hakkavad juhtuma olukorrad, mis tekitavad erimeelsusi ja pingeid mehe ja naise vahel. Hästi. Mees hoiab oma naise poole ja naine hoiab oma mehe poole, aga ikka midagi on mäda? Just sellest on vaja kirjutada.
Probleemid tekivad ka juhtudel, kui pooled hoiavad asja kontrolli all oma ema ja isa või äia või ämma puhul, kuid sellega asi piirdub. Me teeme seda, ütlevad paarid. Siiski meie suhe ei ole hea, sest selles on pinged, mis aeg ajal võimenduvad. Eestlane ütleb, et veri on paksem kui vesi ja selle all ta ei mõtle üksnes isa ja ema, vaid kogu suguvõsa. Sageli on probleemid laiemal pinnal. Paljud naised või mehed on tulnud suurperedest ja neil on õed ja vennad, ning need sidemed on tugevad. Kuid kui need sidemed jäävad sama tugevateks abielus, siis see on ebameeldiv "hoovastik" kus õed ja vennad korraldavad ikka veel teiste õdede ja vendade pereelu ja sageli need vennad ei ole välja tulnud kodust kaasa saanud mudelist, kus nad domineerisid väiksemate vendade ja õdede üle ja see sõltuvus ning kalduvus ei ole muutunud. Nad ostusavad ka vanemate aitamisel nii, et panevad käed oma õdede ja vendade rahakotti ja tõmbavad sealt jäneseid välja, sest vanemad vajavad ju tuge. Muidugi. Kuid kristlik põhimõte on see, et igaüks andku oma võimaluste järgi ja mitte sunnitult, ammugi ei ole ühelgi sugulasel õigus sorada teise sugulase rahakotis ega selle paksuses. See oli lihtsalt üks näide. Võib ju kirjutada tegevuste ja paljude selliste olukordade kohta. Mitte vähem ei oma tähtsust töökaaslased, kelle ülemus organiseerib töötajate vaba aega ja need käimised ei lähe erineval põhjusel kokku kuidagi töötaja ja tema abikaasa pere otsustega või lähevad vastu ja ka mõned töökaaslased arvavad (eriti vallalised), et nendel on õigus otsustada ja kaasata pere liiget nii nagu kollektiivil hea on. Nõuka ajal oli see massiline. Täna on see samuti probleem, kus töökaaslased, aga ka sõbrad organiseerivad perekondade aega ja otsustavad ise, mida pere liige peab kaasa tegema. Samuti sõbrad. Pole vahet. Mis siis selles olukorras teha tuleks? Eelkõige rakendada seda sama põhimõtet: hoia oma kaasa poole! Kui sa tajud, et see tekitab peres lahkmeelt, siis sa ei ole järginud seda universaalset soovitust.
Nüüd aga hingake sügavalt sisse. See eelnev oli veel leebe tülitekitaja. Suuremad tülid algavad siis, kui lapsed kasvavad täisealiseks ja isa ja ema saavad vanavanemateks. Eriti alguses. See on nii uus olukord, eriti esimese lapse puhul. Kus vanaema ei saa enam aru või võtab üle tema laste perekonna juhtimises ja võite juba oletada, mida sellest arvab noor isa või kuidas seda tajub vanaisa, kui vanaema asub "vägesid" juhtima. Ilmselgelt on asi üle võlli ja selline vanaema tekitab pingeid, mis mõjuvad halvasti nii meestele kui ka noorele emale, sest tal jääb mulje, et ta ei saa hakkama oma peres ja ilmtingimata peab kõiges pöörduma oma ema poole. Selline suhe on hingevaenlasele nagu kaks kärbest ühe hoobiga. Selline suhe tuleb kohe lõpetada ja iga üks hoidku oma mehe või naise poole. Kui on vaid kriis ja kõigi poolt heaks kiidetud ühekordne abi, siis see on kristlik ja tulebki aidata. Kui aga selline "aitamine" saab igapäevaseks pere otsuste sekkumiseks, on see probleem ja see tekitab seni tülisid ja lahkmeelt, kuni asi ei lõpe ja iga üks tunnetab oma rolli nii nagu see on Mooseses soovitatud. Hoia oma kaasa poole. Tema on sinu mees või naine. Te olete uus pere ja hoidke ning austage esmalt teineteist.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et sageli tekitavad oma lapsed, vanaemad, sõbrad ja sõbrannad, töökaaslased ja teised kõrvalised isikud rohkem probleeme ja need oleksid välistatud, kui mees hoiab oma naise poole ja naine hoiab oma mehe poole. See on universaalne juhis, kuidas peresuhe hoida tasakaalus. Kui keegi luges seda ja tundis ära ennast mõne olukorra kaudu või Püha Vaim andis mõtte, siis kuulake seda ja mõelge, kas te saate midagi muuta? Kuid alustage endast. Ennast muutes te saate muuta teiste suhteid paremaks.
