Hoone eeskujuks võeti rooma ehituskunstis levinud kohtu- ja ärihooned
Inimestel on ettekujutused paljudest asjadest, nii ka kiriku arhitektuurist, milline peab see olema. Arhitektuur on traditsiooni hoidja ja arhitektuuri läbi on kunstnikud end väljendanud visuaalselt. Kuid see on ajas muutuv ja mõnele meeldib üks, teisele teine, aga kust on saanud alguse kirikuarhitektuur? Küsimus ei ole stiilis, kas see kirik on moderne, klassitsistlik, gooti või romaani stiilis ehitis. See on ajas muutunud. Keskajal ehitati eestlastele gooti stiilis ja neid ehitati üsna palju, seetõttu me oleme harjunud mõttega, et üks kirik peaks välja nägema kõrgustesse sirguv, Jumala suunas küündiv hoone nii nagu seda Tallinna kirikud enamasti ehitati ja meie kasutada täna veel on. Kuid alguses see ei olnud nii.
See ei olnud ka algkoguduses nii ja ei olnud ka Jeruusalemmas nii, mille templimäel püsis juutide tempel veel 40 aastat pärast Kristuse ristisurma, enne kui roomlased hävitasid selle 70 pKr. Kristlased ei käinud templis, õigupoolest neil ei olnud põhjust sinna minna ja see oli üks tagakiusu põhjus. Kristlased käisid pühakojas, aga murdsid leiba kodudes, kirjeldab Apostlite raamat 2 ptk s 46. See muutus ühel hetkel, kui neid hakati taga kiusama, siis paljud pidid põgenema elukohtadest või kogunema varjatult, milleks oli ja tehti juurde katakombe (koopad, käigud). Tänaseni on alles tohutud maa alused võrgustikud, mis rajati kristlaste poolt. Kui peamine viis koos olemiseks oli siiski kodu. Nii käidi üksteise kodudes. Ülistati, palvetati ja oldi osaduses enam kui kolm sajandit, enne kui ristiusk roomlaste poolt ametlikuks usuks tunnustati (aastal 313, Constantinus). Ei mindud mägedele palvetama, sest seda tegid paganlikud usundid. Ei olnud ka hooneid, ja sünagoogid, mida juudid olid ehitanud Vahemere piirkonnas, neid kasutati judaismis, mitte kristluses. Sestap oli sajandeid koos käimise kohtadeks inimeste kodud ja sellisel moel toimusid usutalitused. Nüüd aga küsite juba, kuidas siis sai alguse kirikute ehitamine?
Muide, kas te teate, miks Rooma riik hakkas kristlasi taga kiusama? Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, vaesed kui rikkad, kuid see ei meeldinud Rooma valitsejatele. Kardeti et orjad võivad üles tõusta, kui nende eneseteadvus kasvab. Kuid seejärel kuulutasid kristlased, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik. Selline sõnum meeldis valitsejatele, mida tänaseni tehakse. Kirikutes ikka veel kuulete seda, et tuleb olla valitsejatele alandlik, mis on mõistagi vale. Alandlik tuleb olla Jumalale, aga inimesed on võrdsed, nii eliit kui alamklass, kui nii seda defineerida, aga kus sa sellega, kas see meeldib nn eliidile?
Ristiusk levis üle Rooma riigi, aga kristlastel ei olnud veel sajandeid oma hooneid, isikupäraseid, mille järgi neid kaugelt ära tunti. Varakristlik kunst või arhitektuur arenes esmalt Rooma aladel, millel on seletus lihtne, kuulutati, kasvasid kogudused ja neil oli vara, mida kasutati esteetilistel eesmärkidel, milleks oli tuhandeid aastaid arhitektuur, aga neil ei olnud oma lugu ja oma ehitusmeistreid. Kristlus oli sellega võrreldes alles beebieas. Kuid kristlik kunst arenes väliselt sarnaselt, aga sisult erinevalt. Kuivõrd alguses oli kristlus keelatud, ei saadud ehitada oma hooneid. Nagu mainitud, kasutasid kristlased maaaluseid matmispaiku - katakombe. Olid siis kas pehmesse pinnasesse kaevatud käigud või looduslikud koopad. Tuntud oli Rooma katakomb. Kristluses maaliti seintele, aga ei kohanud skulptuure, kuna see oli paganlik, kummardati oma kujusid. Kristlased seda ei teinud.
Hoone eeskujuks võeti rooma ehituskunstis levinud kohtu- ja ärihooned, milleks olid basiilikad. Need olid pikliku kujuga hooned, paigutatud läänest ida suunas ja sissepääs asus läänepoolses otsas. Kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks osaks, mida nimetati lööviks, milles keskmine lööv oli laiem ja kõrgem ja müüridesse jäetud avad või aknaid nimetati valgmikuks, mis ongi sellise hoone tähtsaim tunnus. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Hoone otsas oli ka ristipidi lööv ja nii sarnanes hoone T tähe kujuga. Lagi oli algselt lame või puudus üldse, sestap võis hoones näha katusesarikaid. Kõik varased hooned olid ilma tornita ja neis puudusid meile tuntud ristid. Kuid mõne kirikuhoone kõrval püstitati eraldi kellatorn. Just selliseid hooned on eriti algupärased. Kristlaste tähtsaimaks saavutuseks ongi basiilika laialdane kasutuselevõtt, mida rakendati pidevalt järgneva tuhande aastate jooksul, kuid seda muidugi täiendati ja see muutus kunstistiililt, algselt oli see Romaani stiilis, järgmisena Gooti stiilis jne. Algsed hooned ei olnud sugugi Bütsantsi stiilis, mida vahel väidetakse varakiriku algupärase hoonena olevat, see ei ole tõsi! Need arenesid välja hoonest, mida kristlased alguses ehitasid kolmelööviliseks. Bütsants oli kreeka kunstitraditsioonide edasiarendus. Seda hakkasid mõjutama idamaade toredusele kalduv mõtteviis, mille bütsantslik toredus on laialt levinud.
Niisiis. Kui te loete Apostlite tegude raamatut, siis te leiate, et kristlased ei ehitanud kirikuid, vaid käisid koos kodudes ja murdsid leiba, palvetasid, ülistasid Jumalat. Seda tehes te olete teinud kõik nii nagu algkoguduses tehti. Nii nagu jüngrid tegid ja õpetasid ja nii ka järgnevad kristlased.
Arhitektuuris puudus kristlastel nõue hoonele, nii nagu see oli Juutide telk või tempel, mille igal detailil oli tähenduslik eesmärk. Kristlased võtsid aluseks üsna levinud roomlaste kohtu- ja ärihoone ning ehitasid, nii nagu tollal hooneid ehitati. See kõik järgnev, mida te täna kirikutes näete, see ei olnud alguses nii ja sellel ei olnud kristlaste jaoks tähendust. Seetõttu kui te mõtlete, et mõni tuba, koguduse hoone või ehitis ei meenuta üldse kirikut ja parem on kiriku järgi valida kogudust, siis see ei ole õige. Iga kogudus, mistahes hoone, on selleks sobilik ja ei pea häbenema, kui kogudusel ei ole ette näidata uhket arhitektuuri või kirikut. Kristlased ei kummardanud kirikuid. Nad tulid kokku kus võimalik oli ja ülistasid Jumalat igal võimalusel. Hooned kandsid staatuse sümbolit ja kirikuid hakati hiljem ehitama aina rohkem uhkemate, suurematena, mis oli tegelikult usujuhtide ego küsimus ja millega näidati võimu. Kristlik mõjujõud või vägi ei tule hoonest ega ole hoones, vaid sõltub sellest, kus on kristlased koos ja mida nad koos ette võtavad ühel meelel, seal on ka Jumala vägi ja Jumala riigi võim.
Kui keegi nüüd mõtleb, et ma pole jõudnud kirikusse, aga ma palvetan iga päev, ülistan Jumalat ja olen kristlastega osaduses, siis see on täpselt see, mida tegid ka algkoguduse ja sellele järgnevatel aastatel kristlased, enne kui hakati ehtitama "ärihoone" baasil kogunemiskohti. Millel puudusid isegi kirikutornid, ristid, altarid jpm. See kõik on inimlik osa kirikuarhitektuurist ning pigem osa kristlikust kunstist. Seda tõendab meile kirikuajalugu ja kunstiajalugu. See ei ole meie väljamõeldis või arvamus, vaid selline oli ajalugu, millest väga palju ei räägita, aga meil on hea teada, kus said alguse kirikute hooned ja kuidas neid kasutati. Ära unusta, et sina oled Jumala Püha Vaimu tempel. Kristus elab sinu sees ja sina oled tema "kirik". 1Kr 6:19 "Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?"
