Piibel kirjeldab, et see on vaikne hääl, mida ei ole kuulda. See on isegi vaiksem kui südametunnistuse hääl. Kui süda peksab, siis te kuulete südame lööke. Paulus ütleb: "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." (Rm 8:16, vt lisaks Hb 10:15, 1Jh 4:2)
Tehniliselt toimub uskliku sees kahe vaimu koostöö, kuid südametunnistus on eelkõige hoiatamiseks, et te kurja ei teeks. Püha Vaim aga selleks, et juhtida, õpetada, lohutada ja kõike muud head teha.
Südametunnistus peab väga tugev tunnistus olema, sest see on pandud kurjuse vältimiseks, et inimene igal juhul seda tunnistust tähele paneks.
Kuid Püha Vaim antakse siis, kui keegi Jeesuse vastu võtab isiklikuks Päästjaks, siis tuleb Püha Vaim tema sisse elama ja tema ihu nimetatakse Püha Vaimu templiks.
Neid usklike on väga palju kes elavad käsu või kirjade järgi, aga neil ei ole Vaimu. Mitte enne, kui nad vaimust uuestisünnivad. Enne seda nad ei kuule Vaimu tunnistust, sest neil ei ole Vaimu. (Nt Ap 8:16, 19:2) Nad võivad tsiteerida kirjakohti, aga neil ei ole isiklikku Nõuandjat, sest nad ei ole Teda vastu võtnud.
Tänu südametunnistusele ja Püha Vaimule, on uuestisündinud kristlase käsutuses võimas vahend, üleloomulik, mille tunnistust järgides ta saab informatsiooni, mida tavapärasel, loomulikul moel ei ole võimalik kogeda ja tunda. (vt ka Ap 5:32, 13:2 15:28, 20:23)
Kuid kasutada saavad need, kes õpivad seda vahendit ära tundma, mida piibel tähistab kui "tunnistust". Kuidas see igapäevaselt toimib? Kuidas seda nn südame häält märgata? Mida saab usklik selleks ära teha? Ei piisa üksnes teadmisest, et ta olemas on.
See vajab praktikat ja ära harjumist, et tunda ära kui Püha Vaim "räägib" ja teha vahet, mis on Vaimu tunnistus, mis aga inimesest või ka mis seda üldse ei ole! Inimese peas on ka väga halvad mõtted.
Piibel kirjeldab, et vaimusaanud (Gl 6:1) usklikud on täisealised ja nende meeled on harjundud eristama. (He 5:14) Tunnetega ei ole siin midagi pistmist. Tunded tuleb kõrvale asetada.
Kuidas tunnistused reaalselt avalduvad?
Südametunnistus annab märku ja pähe tekivad hoiatused. Nt olukord kui loomupäraselt inimene tahab kätte maksta ja tema südame rütm tõuseb ja samal ajal tekib mõte "Ära tee seda!"
Ka Püha Vaim ei räägi kuuldavalt. Vaimukõne tekib esile ihus ja alt poolt üles (aga see ei ole mitte mõistuse arutlus). Inimene taipab sel hetkel et see mõte on hea; aga taipab veel et see ei ole tema ise kes seda ütleb ehk kes sellise mõtte peale tuli. See lihtsalt ei ole võimalik! See mõttekäik tihtilugu erineb tema enda mõtetest, mille peale ta loomuliku intelligentsi abil ise ei tuleks. See on Vaim, kes esitas arusaadava avalduse v tunnistuse.
Mida enamus inimesi tähele paneb?
Ka deemon (mistahes kuri vaim) tuleb ja nö segab vahele. Kuidas siis tema seda teeb? Tema paneb mõtteid pähe. Kui aga deemon on inimeses, siis see võib tulla ka seest poolt (seestunud inimese tunnistus, nt Mk 1:25). Kuid mitte nende sees, kelles elab Püha Vaim. Deemon ei pääse ta sisse. (1Jh 5:8) Sel juhul ta ründab väljast poolt nö istub pähe ja nii, et see mõte on umbes selline, et sa imestad ja ütled: kuidas see mõte sai mulle üldse pähe tulla?! See on nii halb, räpane, nii ebaõiglane, vahel ka hea ettekäändel tehtud, aga halva tagajärjega e nagu öeldakse, kibedad viljad, viljadest saab ära tunda. (Mt 12:33) Kui sa seda ei erista ja vahet ei tee, siis sa võid hakata neid mõtteid pidama enda ideedeks ning saad eksitatud juhul, kui need omaks võtad ja toimid nende järgi. Aga pane tähele, see toimub arutluse tasandil, kahtlemise teel, sest eesmärk on eksitada.
Kuid kui sa ei tea ega oska vahet teha vilumise varal, siis vaata ja võrdle piiblis kirjutatud, tee nagu Jeesus: kirjutatud on...
Aga hoia kõige enam oma südant, sest sellest lähtub elu ehk kas su süda annab sulle juhiseid ja pane siis tähele, mida ta ütleb. Kui sa saad need mõtted ja siis uuri järgi v nagu öeldakse, katsu läbi. Mõnikord sul ei jää selleks aega. Siis sa mõistad alles tagant järgi tarkusega, et sind juhiti ning kõik oleks saanud minna teisiti.
Kurat vajutab inimese tarkusele ja ülbusele, aga piibel ütleb, ära ole enese meelest tark. Tõeline tarkus tuleb Püha Vaimu kaudu ja seda on võimalik iga päev ära tunda ning selle järgi elada.
Vilunud usklik tunneb Vaimu abil eksitused ära juba eos ja suudab vahet teha ning eemaldab terad sõkaldest. Muuhulgas ka enda targutused, mis arutlevad Püha Vaimule vastu.
Vilunud usklikud, kes päevast päeva praktiseerivad Püha Vaimuga kooselu, sõna otseses mõttes suhtlevad ja see saab nähavaks nende suu kõnedest, kust tuleb ka tarkusesõna (1Kr 12:8) ja inimesed imestavad, kust ta seda teab?! Aga ta ei teagi. Jumala vaim on see kes teda õpetab ja juhib ja temas elab ning seeläbi avaldub.
