Selleks, et sellele küsimusele vastata, peate teadma tollal kehtinud tava ja reegleid. Kui naine oli sünnitanud tütre, tuli tal minna 80. päeval, kui aga poeg, siis 40. päeval, sest enne seda peeti teda rüvedaks ja naine pidi puhastuma. Ütleme nii, et see oli tegelikult naise tervise seisukohast isegi väga vajalik. Huvitav on aga see, et poja puhul oli aeg poole lühem? Mõistagi medistsiiniliselt ei ole see põhjendatud. Niisiis. Maarjal sündis poeg ja iga poisslaps lõigati ümber. Ps. Juutide räigem sõimusõna oli tollal "Ümberlõikamatu!", kui nad tahtsid midagi halvasti öelda. Ent ka Jeesus lõigati ümber 8. päeval. Neljakümnendal päeval läks Maarja Jeruusalemma tooma puhastusohvrit ja oma esmasündinut esitama preestritele. Kehtis veel üks reegel, et esmasündinud poeg pühitseti Issandale. Igast perest.
Iga päev käis Jeruusalemmas palju emasid puhastusohvrit toomas. Tavaliselt ohverdati paar turteltuvi ja kellel oli varaline seis oluliselt parem, need ohverdasid enam. Luukas kirjutab üles Maarja loo üsna detailselt alates Lk 2:21. Tollal kehtis Moosese seadus ja see oli kõigile juutidele kohustuslik. Nüüd aga just sel päeval viibis templis üks mees, kes tundis isiklikult Jumalat, sest ta tuli Pühast Vaimust juhitult templi, Luukas ütleb tema kohta "Püha Vaim oli talle ennustanud". See on nagu meie teeme täna midagi, kui Püha Vaim juhib meid, kuid siis see ei olnud üldse tavaline, kuivõrd Püha Vaim ei olnud veel välja valatud, nelipüha saabus kolmekümmend aastat hiljem! Hämmastav, kas pole?! See oli üks rahva seast, mitte kuningas ega preester ehk siis meie mõistes tavaline kristlane, palvevend, aga mitte vaimulik. Templis oli palju mehi, aga üksnes see nimi on sellel päeval üles kirjutatud, kelleks oli Siimeon. Teda iseloomustatakse kui õiglane ja vaga mees, kes ootas Päästjat. Jumala vaim oli öelnud, et ta ei sure enne kui ta näeb Päästjat. Nii ka juhtus. Maarja tuli Jeesusega templisse ja seal oli Siimeon, kes võttis Jeesuse sülle, tõstis üles ja ütles, et nüüd ma võin minna (surra), sest mu silmad on näinud päästet. See oli prohvetlik tegu. Sest kust ta teadis, et Jeesus ongi just see laps? Püha Vaim juhtis teda Jeesuse juurde. Luukas kirjeldab, et Joosep ja Maarja panid seda imeks! Seda, mida Jeesuse kohta rääkis Siimeon. Edasi Siimeon õnnistas neid ja ütles ka prohvetlikud sõnad (loe Lk 2:34).
Kuid lugu sellega veel ei lõppenud. Seal oli ka naisprohvet Hanna, Aaseri suguharust, kes samuti tuli samal tunnil nende juurde ning ülistas Jumalat ja kõneles kõigile Jeesusest. Luukas seda kõne ei ole kirja pannud. Küllap ta ei kuulnud seda pealt, mida Hanna rääkis Jeesuse kohta, ometi ta märgib ära, et Hanna rääkis lunastajast. Pole kahtlustki, et Hanna oli lisaks prohvetile ka evangelist, kes teenis Jumalat päevast päeva. Seda märgib Luukas. Selline hämmastav lugu, kas pole?
Kujutad ette, mida Maarja ja Joosep võisid kogeda, kui nende juurde tulid inimesed ja kuulutasid neile Jumala suuri asju!
Jeesuse vanemad viibisid Juudamaal kindlasti üle mitme kuu. Sest nad jõudsid sinna enne sünnitust, ainuüksi tee Naatsaretist sinna võis kulgeda seitse päeva ja meile tuttav fraas "neile ei olnud majas kohta" annab vale ettekujutluse, justkui nad pidid kohe minema sünnigrotti, sest Jeesus oli kohe kohe sündimas! See ei olnud nii. Joosepil oli oma tuba ja see oli külalistetuba. Nad viibisid seal enne sünnitust ja ka peale sünnitust. Lihtsalt sünnituseks ei olnud majas enam vaba ruumi, sest see oli sugulasi täis. Maarja vajas aga privaatset kohta ja grott oli hea selle poolest, et oli jahedam ruum. Seal hoiti toitu. Mitte lambaid või lehmi, nagu teile ekslikult räägitakse. Sünnigrott oli nagu kelder meie maja all, kus on hoiuruumid. Seal oli ka loomadega seotud esemed sh sõim, mis oli savist, mitte selline nagu meil lautades. See selleks.
Tulles tagasi loo sõnumi juurde, siis tegelikult viibisid Maarja ja Joosep Petlemmas mitu kuud enne kui ingel ilmus Joosepile ja nad läksid Egiptusesse. Vahepaeal käisid kohal ka Pärsia targad, kes ei tulnud mitte grotti, vaid tuppa e "majja sisse astudes" (Mt 2:11), mis oli esmalt külalistetuba ja seal kummardasid last, kuid sellest kirjutab juba Matteus. See võis juhtuda kolmel päeval, mil tähed (Jupiteri ja Saturni konjuktsioon) edasi-tagasi kokku liikusid ja nende liikumiste vahele jäi palju aega. (otsi lisaks meie ajaveebist märksõna "jõulud" ja artikkel Kolm tarka ja tarkade täht.) Samuti piibel ei ütle, millal Joosepi pere üles kirjutati. Seetõttu on alust arvata, et nad viibisid sünnipaigas kokku mitu kuud, võimalik et kolm kuud. Matteus kirjutab, et kui targad olid ära käinud, siis seejärel Joosepile ilmus unenäos ingel ning alles pärast seda nad läksid Petlemmast minema. Joosep ei hakanud riske võtma ja nad lahkusid üsna kiiresti. Filmides kujutatud stseenidest võib olla üksnes see viimane episood tõepäraselt ajastatud, kuid kõik sellele eelnev on liigselt sündmusi kiirustav ja ei lange kokku tollal kehtinud tavade, Mooses seaduse reeglitega, mida täitsid ka Jeesuse vanemad.
