Kristlik Mõttevõra

KRISTLANE OLEN JA EESTLASEKS JÄÄN

04.07.23 08:24 AM By Kristlik Mõttevõra

Saage kristlaseks, aga jääge eestlaseks!

Kui kristlased ei seisa oma rahva eest, siis, sel rahval ei ole tulevikku. Kõige kurvemad kristluse väärarusaamad on just sellised, kus oma rahvust ei peeta enam oluliseks pärast kristlaseks saamist ja öeldakse, et eestlus ei ole tähtis, vaid on kristlus, sest ma olen nüüd kristlane. Ent kui keegi saab kristlaseks, siis Jumal ei võeta temalt rahvust ära!.

Tallinna lauluväljakul toimus XIII noorte laulupidu "Püha on maa"
Tallinna lauluväljakul toimus XIII noorte laulupidu "Püha on maa"
Rahvust maha salata on ohtlik, mida kurat oma sisult täna kogu maailmas teeb uue maailmakorra kehtestamise abil ja šaboteerib rahvusriike. Kuna see jätab kõik rahvused ilma kristliku toeta ning nõrgestab kultuuri. Sel viisil avaneb ühtlasi globalistidele vaba tee. Liberaalse maailma juhtide eesmärk on kaotada rahvused ja rahvusriigid ning isegi keeled ning laulud, sest need ühendavad iga rahvust! Kui aga kristlased ei pea eestlust oluliseks, ei kaitse nad oma lähedal inimesi, kelle eest nad peaksid seisma ja ei seisa rahvuslike väärtuste eest!

Just Jumal lõi keeled ja rahvused, aga kuradi plaanide vastukaaluks! Et ühe keele ja kultuuri all ei saaks "ehitada paabelit" ning nö segas keeled, mille tõttu tekkisid esimesed kogukonnad ja oma keele pinnal rahvused.

Jumal ei ole kunagi öelnud, et salake ära oma keel, kultuur ning rahvuslik identiteet! Seda ei juhtu ka tulevikus. Isegi mitte Tema tuhandeaastases rahuriigis. Otse vastupidi, kõik rahvad peavad kord aastas regulaarselt käima Jeruusalemmas, kes aga ei tee seda, neile ei saja vihma, kirjeldab piibel. (Sk 14:17) Rahvus ei hääbu kunagi, kui see rahvas ennast ei häbene ega oma keelest ja kultuurist ise lahti ei ütle ja ei loobu suure kultuuri kasuks, nagu nt Venemaal on juhtunud paljude väikeste rahvastega. Niisamuti ei kao juudid ega jumala valitud keel ega rahvus, mis jääb alati Jumala silmateraks.

Kõigil eestlastel tuleb täna pigem pöörata näod kirikute poole, otsida koostöövõimalusi ja rahvuse toetamisel abi koguduste juhtidelt ja tuge koguduste kristlastelt, et need oma valguse ja pühadusega aitaksid eesti rahval end pühitseda ja hoida ühiselt rahva identiteeti nii sõna jõul, laulude ning muusika abil. Kui aga kristlased ei pea rahvust oluliseks, siis, nad pigem teevad kahju oma rahvusele, sest Jumal panustab just rahvastele ning keeltele ja see oli juba Paabeli ajastust nii seatud ega ei muutu. See on Jumala plaan.

"Eestlane olla olgu uhke ja hää vabalt vaarisa moodi" on tegelikult piibellik põhimõte! (Eestlane olen ja eestlaseks jään.* Jüri Leesment / Karl August Hermann / Alo Mattiisen) Laul ütleb muuhulgas prohvetlikud sõnad: "Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Täna, ennast eliidiks nimetav osa meie rahvast on meie maad ja inimesi maha müümas või välja vahetamas võõrväärtustele ning juba nüüd on näha väljast poolt tulevate, ent meie juhtide või valitsejate otsuste rängad tagajärjed nii meie rahvusele kui selle põhiväärtustele.

"Tuhat kõuehäälset küsijat: Vaba meri. Põlistalud. Püha muld.Tuhat korda tuhat püsijat kõige kiuste elus hoiab püha tuld." Rahvuslaulu sõnad ütlevad selgelt mis meil on püha, aga meie riigijuhid teevad risti vastupidi!

Kristlased ei tohi oma rahvust salata!

Eesti kristlus elagu ikka läbi eestluse, sest eestlus jääb püsima vaid kristlikus kultuuris, mis seda aitab hoida mitte üksnes kurja eest, vaid kaitseb Eestit väliste rünnakute ja globalismi vastu, mitte aga vastupidi!

Õde ja vend kristluses ei tähenda oma rahvusest loobumist, vaid otse vastupidi, selle toetamist ja oma kultuuri edendamist. Eestlaste ESIMESED LAULUPEOD OLID KRISTLASTE KORRALDATUD ja eestlased laulsid vaimulike laule ning rahva eneseteadvus üha suurenes ning ärkas, kus meie rõhutud rahvas leidis oma eneväärikuse alused. Laulupidudel anti tugev hoog isamaalistele liikumistele ning hiljem lauldi Eesti vabaks, mil toimus Laulev revolutsioon.

Saage kristlaseks, aga jääge eestlaseks!

Kristliku Mõttevõra toimetaja Margus Veisveer
Kas sa teadsid, et
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.

Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.

Lauldi

Kirikukoraalid:
"Siionis kõik vahid hüüdvad" (algupärases kirjaviisis "Sionis kõik wahhid hüüdwad")
"Kiida nüüd, Issandat"
"Meil tuleb abi Jumalast"

Vene riigihümn:
"Jumal, keisrit kaitse Sa"

Vaimulikud laulud:
"Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann)
"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
"Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner)
"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven)
"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart)
"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)

Ilmalikud laulud:

"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz)
"Oh mets" (C. Häser)
"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn)
"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig)
"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser)
"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda)
"Õhtu kellad" (F. Abt)
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius)
"Mu meeles seisab alati" (K. Collan)
"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
"Sind surmani" (A. Kunileid)

Laupäeval 14. mail 1988 kanti Tähtvere lauluväljakul muusikapäevade lõppakordina ette Alo Mattiiseni, Jüri Leesmendi ja Henno Käo viis isamaalist laulu esitajateks In Spe (Brambat Peeter (flööt), Kammiste Anti (klahvpillid), Mattiisen Alo (klahvpillid), Minn Margus (bass), Määrits Peeter (heli) Varts Ain (kitarr), Varts Ivo, (löökriistad) , Ivo Linna ja Kiigelaulukuuik (Olavi Kõrre, Toomas Rull, Kadi -- Signe Selde, Riina Roose, Siiri Pajo, Elo Toodo) Viimase pala „Eestlane olen ja eestlaseks jään" korduse ajal kogunes lavale mitukümmend muusikut ja organisaatorit kelle esituses läks lõpulugu kordamisele. Pealtvaatajaid, kelle sekka kerkis vähemalt 20 Eesti trikoloori, võis lauluväljakul olla 6000-10 000. 

Kristlik Mõttevõra