Laul on teinud meie rahvast suure rahva enne, kui meie rahvale kingiti püha maa
"Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus." 1Kr 13:1
Kes ei usu Jumalat, siis, tema armastus on kõige all. Nii ka tema looming ja tema maailm seisab jalgadega Armastusel ning ei saagi seda pühaks pidada. Seetõttu ka selliste inimeste järeldus on: üksmeel ei peagi olema kõiges. (President Alar Karis ütles noorte laulupeol "Püha on maa" peetud kõnes, et üksmeel ei pea olema kõiges.)
See on rahvale näkku sülitamine, neile, kelle armastus ei ole kõige all, et sellel armastusel jalgadega tallata! Isegi kui armastus on kõige elu alus.
Kultuur ei ole midagi iseenesest, vaid kultuuri kandja määrab seda! Abielu ei ole üksnes perekonna kaitseks, vaid ka selle perekonna kultuuri kaitseks! Abielu on osa just meie rahva kultuurist. Noored ei tekkinud siia laulukaarele kuidagi iseenesest, vaid tulid peredest ja koos peredega! On nad siis abielus või mitte, aga nad on tulnud naisest ja mehest, meie rahva kestmise pärast, kus armastus ei ole kõige all, vaid kantakse emaihus ja tuleb kanda kätel.
Poliitikud võivad rääkida kõlavaid fraase, kui püha maa on nende meelest. Kui sellel pühal maal tõstetakse inimesi välja kodudest ja võetakse neilt ära maa, siis, sellise poliitiku sõnad on õõnsad nagu kõlisev kuljus. Eriti aastal, kus ühes Eesti otsas peetakse pidu, aga teises otsas inimesed ootavad küüditajaid.
Sest presidendi meelest "See ongi meie kõigi üksmeelses soovis iga päev uuesti sündiv Eesti ime, kus armastus on kõige all." Miks siis imestada, kui rahvas ei ole üksmeelel ja presidendi meelest ei peagi maaomandi või abielu küsimuses seda olema. Ka kõlisevad kuljused vaibuvad kord ja neid ei tuleta meelde enam mitte keegi, sest selline "ime" on valeime ning pettus. Rahvas teab seda ja peab meeles. Presidendi jaoks on see hoomamatu.
"Maa vastu, kus kehtib Jakob Hurda tõde: me ei ela üksnes leivast. Me vajame lisaks leivale veel midagi, mis annab mõtte tööl- ja kooliskäimisele, vaidlustele igapäevaelus, murele meie rahva kestmise pärast. Midagi hoomamatut." ütles Allan Karis laulupeol "Püha on maa" peetud kõnes. See ei olnud Jacob Hurda tõde, vaid Jumala tõde, tsitaat piiblist, mida Hurt kasutas.
Jakob Hurt tsiteeris Jumala sõna ja pühakirja, kes ilmselgelt teadis, mida tähendab "Midagi" (keda Karis isiklikult ei tunne), kui sõna ei olnud vaba (ps Kersti) veel, vaid seda peeti pühaks ja mis täna on poliitikutele hoomamatu. Ent isegi presidendid ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust! (Mt 4:4) Te võite Jumala sõna tsiteerida ja väänata, aga kui te abielu pühaks ei pea, ei ole varsti rahval ka püha maad ja võõrad ütlevad: teil on armastus kõige all. Armastus ei kelgi ega hoople sõnadega ning armastusel ei ole rõõmu ülekohtust! (1Kr 13:4,6)
Laul on teinud meie rahvast suure rahva enne, kui meie rahvale kingiti püha maa, millel elada ja ehitada riik. See väike rahvas sai vaimult suuremaks kui tema naaber, aga meie rahva meelest ongi see maa püha, mida ei tohi puutuda iga poliitika tõmbetuul või valitsus.
Selle maa pühadus ei tule valitsejatelt nagu maksud, vaid see on meile antud ülevalt poolt - Jumala poolt, kes meid on lubanud sel pühal maal elada ja vaatamata valitsejatest ja riigist, mis siin maal on olnud läbi sajandite. Kui meie rahvas, kes seda sügavalt austab, siis see leping kehtib ja olenemata valitsejatest.
Elagu eestlaste laulud ja laulupidu, mida sel pühal maal on peetud läbi aegade pühaks ja meie rahval aidanud elada iga ilmaga, olgu vihmas või tormis, iga valitsuse all, sest need tulevad ja lähevad kui marutuule poolt aetud pilved, aga siis on jälle päike! Elagu Eesti!
