Täna oli natuke rohkem aega hommikul, kus pidin 3 tundi bussis olema. Jumal hakkas ühte asja selgitama. Nimelt. "Mis sa arvad, kas Eestis on usklike, kellel peo ajal saab kohvi otsa ja ta otsustab valada kannu vett ja külalistele kohvi pakkuda?" Ausalt öeldes olin kimbatuses. Kas ma isegi seda teeksin? Vaevalt. See oli nii üllatav küsimus ja lõi mõtte värskeks! Sest me loeme, kuidas Jeesus käskis kannud täita veega ja siis peokülalistele vein välja valada. Kui palju me tegelikult adume, mis seal toimus?! Sama leiva paljundamine.
Kui palju on meil usklike, kes usuvad leiva või kalade paljunemist päriselt, sest Jeesus ütles, et me teeme suuremaid tegusid? Kas selline ime on nö imede ime, mida me enam uskuda ei suuda? Usume tervenemist, aga see enam polegi nii suur ime, pigem selline igapäeva vajaduse rahuldamine, eks ole?! Kui aga me valime imed, mida uskuda või mida mitte, siis me ISE valime ka usu mõõtu!
Igatahes ma jäin mõtlema. Mul oli aega ja ma mõtlesin, et tõepoolest, kas ma usun seda, et vesi kannus muutub kohviks? Ja pean tunnistama, et ma ei teeks seda. Aga Jeesus tegi. Ta tegi kõike mis vaja. Vaevalt, et Jumal plaanis seda ime ette nagu Jeeriko müüride langemist või Egiptuse nuhtlemist. Jumal oma kõikvõimsuses teab tõepoolest üsna palju, aga ta ei pane inimesi veini jooma nii, et sellest võiks puudu tulla. Jeesuse imed ei olnud Isa poolt ette kavandatud, vaid iga kord ta palvetas Isa poole ja tänas vastuse eest. Vaadake järgi!
Kui need olid vajaduste põhised imed, siis on ka kõik sinu igapäevased vajadused kas imed või pigem rahuldamata mured, sest sa ei suuda uskuda midagi nii pöörast!
Jeesus ütles, kõike, mida te uskudes palute, seda te SAATE! Järelikult me tõmbame punase joone vahele, mis on "kõik" ja mis ei ole kõikvõimalik. Selline ei ole Isa tahe. Ta on nõus meie usuga: mida sa usud, see ka sünnib. Seetõttu kui ma ei usu, et kohvikannust tuleb vee asemel kohvi, siis on asi minus? Minu usus, mitte Jumalas! Mitte et ma nüüd hakkan iga hommik valmistama kohvi ime abil või läbi, vaid küsimus on reaalses vajaduses, mida ei saa inimlikult lahendada, siis on õige aeg paluda. Seetõttu, kui keegi on vastakuti olukorraga, millele ei ole lahendust, siis Jumal ootab temalt palvet. Usupalve liigutab kõike, kuid see liigutab Isa südant.
