Selle kohta on pigem vähem infot kui peaks olema või on jäetud sihilikult rääkimata. Küll aga leiab mitmeid religioone, kes on ühe või teise idee kopeerinud, mis on piiblist ja selle doktriini plagiaat. Mõistagi ei ole plagiaadil Jumalat ega väge nende lubaduste täitmiseks.
Niisiis. Mida räägitakse kogudustes? Enamus juhtudel jääte vastuseta või kui keegi midagi üldse räägib, siis ta ei tea või see on mingi ebamäärane ning müstiline seletus. Kuidas siis on?
Igavene elu keerleb ümber Jeesuse ja ta on öelnud ühemõtteliselt, et tema on uks. Rohkem uksi ei ole. ("Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb," Jh 10:9) Kui uskuda Jeesuse sõnu, siis ometi jääb veel mitu halli ala. Mismoodi oli see igavese elu pärimine enne teda ja mis saab nendest, kes usuvad Jumalat, aga Jeesust ei ole vastu võtnud mingil nendest olenemata põhjustel või ei tea sellest suurt midagi? Küsimusi on. Esmalt lähme ukse juurde ehk kuidas see "tehniliselt" võiks välja näha?
UKS AVAB MILLISE ASUKOHA
Kui on uks, siis see uks peab avama mõne ruumi, kas sisse või väljapoole. Seetõttu esimene asi, mida me peaksime küsima, millise koha see usklikule avab?
Me saame sellest uksest minna Jumala riiki. See asub taevas. Piibli tähelepanelik lugeja leiab kolm taevast või nn õhuruumi. Seega peame küsima, kuhu see uks viib? See kindlasti ei ava pilvede all olevat ruumi, ka mitte sellele järgnevat ruumi, mis on planeetide vahel, sest vaevalt et Jumala riik asub maa ja kuu või maa ja päikese vahel. Seetõttu peab olema veel kolmas taevas ja see peab asuma kõigest üle v kõrgemal, kui nii saab määratleda.
Piibel kirjeldab mitmeid sündmusi, kus justkui see koht on kellegi silmade jaoks üleloomulikult nähtavaks muudetud, kuid see ei sisalda maised elemente füüsikalises mõttes. Nende sündmuste puhul on inimesed näinud otsekui oleksid "taevad avatud". Seega on see miski, mida on meie füüsilisele silmale jälgitav ja olnud mõistusele visuaalselt arusaadav. Kuid see sõltub asjaolust, kellele seda sooviti näidata. On mitmed olukorrad, kus keegi näeb, aga teised isikud ei näe midagi. Nii või teisiti, on seda taevast projektsiooni võimalik moodustada nii, et see inimesele arusaadav on.
Küsimus ei olegi nii väga selles, et kas see taevas on olemas ja kus see täpselt asub, vaid pigem selles, kuidas me sinna jõuame, kui uks on olemas? Seda mitte teoloogilise selgituse abil, vaid kui see koht on reaalselt olemas, siis sinna saab ka minna, mis sõltub tingimuste täitmisest. Kui tingimused on täidetud, siis avatakse uks ja ühel hetkel jõuab isik taevasse.
Piibli seisukohast algab igavene elu südames uskumise ja suuga tunnistamise läbi. Jeesuse kõrval risti löödud isik sai taevasse, kuivõrd ta suuga v sõnadega tunnistas oma südamest tulevat usku. Jeesus ütles talle: "Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis." Lk 23:43 Tema igavene elu sai alguse ristil, kuigi ta suri samal moel nagu Jeesus. Kuidas on meiega? Kui sa täna oled Jeesuse vastu võtnud ja sured, siis sa saad juba täna taevasse. Kuid see toimub läbi surma. Kuid on olemas ka parim viis sinna jõuda.
Piibel kirjeldab mitmeid usukangelasi, kes ei surnud ära, vaid võeti elusalt taevasse. (nt Eelija, Eenok) See peab sobima ka siis, kui sajad miljonid lähevad samal ajal ja see on suursündmus, millest piibel kirjeldab ja ka Jeesus isiklikult ära märgib. Kuid see toimub siis, kui kõik usklikud, kes on andud loa selleks, võetakse ühtäkki ära, mis toimub ihulikult. Päästetute ihud ei jää maha ja need ei kuku ka taevasse võtmise ajal maa peale tagasi e piltlikult ei eraldata ihu hinge küljest lahti. Samuti nad ei sure enne võtmist ega ei tapeta neid taevas, et nende vaim vastu võtta. See võimaldab öelda, et nad ongi kätte saanud igavese elu ja otsesõnu, isegi Jeesus pidi surema, aga päästetud viiakse otse kohale nagu Eelija viidi ära ning hiljem ennast ka näitas. (Mk 9:4) Eelija kohta kirjeldab piibel, et see oli silmaga nähtav. Kuid me ei saa välja lugeda ka seda, kas usklike ära viimine on teistele nähtav, neile kes ei usu. See jätab võimaluse, et ülesvõtmine toimub nii äkitsi, et uskmatud ei näe usklike ära viimist, vaid avastavad, et neid ühtäkki ei ole enam.
Kui keegi, kes tegi otsuse 20 aastat tagasi ja see eelnev juhtub täna, siis tema igavene elu algaski juba 20 aastat tagasi ja ta ei sure kunagi.
KUIDAS KULGEB IGAVENE ELU
Järgmine küsimus on selles, et kas igavene elu jääb igavesti taevasse? Selle osas on piibel väga detailne. Põhjus miks usklikud ära võetakse enne neid sündmusi seisneb selles, et Jumal ei soovi et õelate nuhtlus tabaks õigeid, kes tema suhtes avaldasid armastust ja võtsid Jeesuse usus vastu. Seetõttu kõiki, kes Jeesuse vastu võtsid, need viiakse ära enne nuhtlemist. Kuid nagu öeldud, siis nad ei jää igavesti taevasse, sest Jumalal on plaan loodud maaga. Kui tal ei oleks maa suhtes edasist plaani, siis ta võiks kõik jätta sinnapaika v maha ja vaadake ise, kuidas te hakkama saate ja mis see minusse puutub, mis te üksteisele teete või kuidas te üksteist hävitate. (Paljuski ei pea Jumal midagi tegema, sest õelad nuhtlevad omasuguseid ja vastupidi.) Jumalal on oma plaan. See teostub peale nuhtlemist, piibel kirjeldab mitmesugust liiki lõpuaja katsumusi ja sellele järgnevaid sündmusi.
Mis seal siis sellest kirjas on?
Esiteks, kui Jumal ei hülga maad, siis tal peab olema ka nende e päästetute osas plaan, kes enne nuhtlemist ära võeti. Piibel kirjeldab, et kui asjad aetud, tuleb Jeesus tagasi ihulikult ja temaga kaasas on ka need, kes siit ära olid viidud. See sündmus leiab aset Jeruusalemmas. Sealt saati lähevad kõik asjad nii, nagu Jumal nõuab ehk teisisõnu, sealt alates kehtestatakse kuningriik ja selle kuningas on Jeesus, kelle asevalitsejad on tema rahvas, kes võtsid Jeesuse vastu oma päästjaks. Need, kes ihulikult viidi taevasse, tuuakse ka tagasi ihulikult, sest kirjeldatud on, et nad hakkavad valitsema kuningatena Kuningate kuninga tuhandeaastases riigis. Seega need kõik, kes siit elusalt ära viidi, tõepoolest ei sure ka taevas, aga nad ei sure ka tagasi tulles, sest kirjeldatakse, et nn teine surm neid ei mõjuta. Keda see siis mõjutab? Küllap neid, kes ime kombel ellu jäid katsumuste ajal (ja kes ei kummardanud metsalist) ja nende ihudega juhtub nii nagu kõigi teiste ihudega juhtus enne ülesvõtmist kes surid. Lahtiseletatult, nad elavad oma elupäevad lõpuni ja siis kui nad on Jeesuse vastu võtnud nendel peab olema sel juhul lootus (mis on seotud tuhandeaastase rahuriigi järgneva aja sündmustega). Neid inimesi on samuti väga palju. Kuigi üks kolmandik maad saab "ära pühitud", siis on lootust, et selle kahe kolmandiku peale jääb ellu ikkagi üksjagu palju inimesi. Piibel kirjeldab, et need katsumuse üle elanud saavad Jumala vastu võtta oma päästjaks ja seda nad teevad, kuid edasi enam ei kirjeldata, mis juhtub siis, kui see tuhandeaastane periood läbi on, kuidas siis nendega jääb. Kõigile küsimustele siiski piibel ei anna vastust või on üldsõnaline. Seega saab olema kaks klassi, ühed, kes on üleloomuliku ihu (kirgastatud) igavese eluga isikud ja neid, kes seda ei ole, kuigi neil avaneb võimalus uskuda evangeeliumi isikut - Jeesust ja ka tunnistada.
Kohe päris aegade alguses oligi inimestel igavene elu, kuid see võeti ära ja lõpuks lühendati, kuid mis saab sellel korral, kui neile, kellele anti igavene elu, siis vaevalt et neilt see ära võetakse. Jumal teab. Igavene on siiski igavene, mitte nii nagu inimene ütleb: et miski pole igavene! Või mõni ütleb, et ainult surm ja maksud on igavesed. Tegelikult siiski mitte. See sõltub sellest, kas sa usud kogu evangeeliumi, selle kõiki tõotusi.
KES LÄHEVAD KOHTU ALLA, KES PÕRGU
Lahtiseks jäi küsimus, et mis saab nendest, kes ei võta vastu Jeesust kuid täna usuvad. Eks nende üle peetakse kohut ja kohus otsustab. Samamoodi peetakse kohut nende tegude üle (Ilm 20:12), kes läksid magama v surid enne pääste võimalust, kuid nad pidid surema usklikuna. Kui nad ei uskunud või surid mõne teise usu all, siis nendega on asi lihtne, nende üle on kohus juba mõistetud. Nad on igavesti Jumalast lahutatud. Uskuge või mitte, põrgus jätkub ruumi kõikide inimeste jaoks, sest see loodi langenud inglite (deemonite) jaoks, kinnipidamise kohaks, keda on arvuliselt rohkem kui inimesi.
PIIBEL KIRJELDAB IGAVESE ELU ASJAOLUSID KÕIGE ENAM
Piiblis näpuga järge ajades on see kõik kenasti leitav, igaüks võib ise veenduda. Kuid religiooni tõttu on paljugi kõrvale pandud, mida tegelikult ei taheta rääkida. Kui lugeda apostlite tegude raamatut, siis tollal ei kaheldud igavese elu võimalikkuse üle ega ka mitte selle üle, et Jumala riik tuleb tagasi siia, mis saab alguse Õlimäel, Jeruusalemmas. Kõik on mustvalgel kirjas.
EVANGEELIUM LÜHIDALT
Kokkuvõtteks võib öelda, et sõna sõnalt ongi igavene elu neil, kes võetakse ära ülesvõtmise läbi, siis elavad 7 aastat taevas ja tuuakse tagasi ihulikult (nagu öeldud oli, neid ei tapeta ära), siis aga jätkavad maa peal Kuningate kuningriigi valitsuses ja selle juhtidena igavesti. Mis kuulub evangeeliumi päästesõnumi juurde. Jumal ei ole ühtegi asja teinud ebamääraselt, et vaatame hiljem, siis otsustame, mis saab. Temal on plaan ja pole kahtlustki, et see teostub nii nagu ta tahab. Selle üle võib vaid rõõmu tunda, mis on täiuslik rõõmusõnum!
Mis saab edasi pärast seda, seda tõesti ei ole kirjutatud, aga vaevalt, et Jumal neid maha lööb või surra laseb, kui ta juba kinkis neile igavese elu, küllap see siis nii ka jääb.
USUTUNNISTUS VS PIIBEL
Kui keegi ütleb et me ajame jura ja jampsime, kuna seda ei ole kirikutes räägitud, sellest ei jutlustata või ei ole kiriku usutunnistuses, siis meie usume pigem seda, mis on piiblis kui inimesed seda tõlgendavad või mätsivad kinni. "Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna," ütles juba Peetrus. Alates neljanda sajandi algusest, Konstantinuse ajast peideti suur osa tõde ja pandi sajanditeks kalevi alla, aga see oli poliitika ja usklike allutamine valitsuste tahtele. Täna on kogu info inimestele kättesaadav ja kõik saavad ise ka kõige tähtsama küsimuse osas ennast harida.
UUS LEPING
Jeesuse leping ei ole mingi salakokkulepe, vaid avalik ja see on mustvalgel kirjas piiblis. Kui kellelegi ei meeldi igavene elu, eks siis tal on võimalus minna kohtu alla ja eks pärast selgub mis temast saab. Kui sa aga tahad igavesti elada ja Jeesus peaks tulema omadele järgi selle elu jooksul, siis ei ole midagi tähtsamat kui võtta vastu Päästjaks ja saada õigel ajal pääsetud ja igavene elu! Pärast seda saavad usule tulnud päästetud läbi märtrisurma, aga "Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga kuningatena tuhat aastat." Ilm 20:6.
