Lõpuajal te kuulete kristlaste seast üleskutseid: "Ärge rääkige põrgust! Ärge hirmutage inimesi! See ei ole Jumala tahe."
Mõelge korraks. Mis siis on Jumala tahe? Kas see, et inimesed ei tea põrgust? Kas see, et nad lähevad põrgusse? Kas see, et kristlased ei tohi rääkida paigast, millest räägib kogu piibel?
Seetõttu. Ütleme otse: Ärge kuulake neid, kes keelavad põrgust rääkida! JEESUS RÄÄKIS PÕRGUST JA HOIATAS SELLE EEST!
Näiteks. Kuulsime *** ühe reklaami üleskutset, kus keegi naine ütles: et põrgust rääkimine ei ole Pühast Vaimust. Mida me selle naise väite peale ütleme, küsivad inimesed? Ütleme põrgu varjajale: Parandage meelt! Kui teie ei paranda meelt, siis kõik lähevad hukka.
Palvetage tema eest!
Et Jumala Püha Vaim tõesti räägiks tema vastu ja kutsuks meeleparandusele.
See on lõpuaeg. Kus öeldakse, seda või teist ei tohi Jumala sõnast rääkida. Aga pühakiri ütleb, et kogu piibel on kasulik õpetamiseks ja noomimiseks, et te selle varal päriksite oma pääste ja hinged.
"Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses." kirjutab Paulus Timoteose kirjas, Tm 3:16
Kui põrgust selgitus päästab kasvõi ühe hinge, kes mõistab, et ta ei taha sinna minna, siis see on Jumala plaan ja tahe. Lugege Mary K. Baxteri raamatut "Jumalik ilmutus põrgust." Selle sõnumi edastas Maryle isiklikult Jeesus. Kes käskis rääkida põrgust.
Ainult kuradile on kasulik, kui inimesed ei tea põrgust midagi.
Ma usun, et need, kes väidavad, et põrguga ei tohi inimesi tülitada, sest see ärritub, peaksid seda raamatu ise esmalt läbi lugema. See kes inimeses ärritab, on deemon tema sees, sest see sõna ajab teda vihale. Ta teab, et ta visatakse tulejärve, juba varsti.
Ilma põrguta ei ole ka päästet, milleks on vaja siis pääseda?!
Millest te inimesi päästjate, kes te ütlete, et põrgu ei oma pühakirjas tähtsust? Palun vastake?
