Kui kuulata siia saabunud kristlasi ja sõnumeid mida need kõnelevad, siis pigem meie pastorid on šokis. Jääb mulje, et Kristuse tuum ei ole neile veel kohale jõudnudki?!
Eestlased on tublid hoone putitajad, mida nad renoveerivad kui esivanematelt pärandiks saadud saja aastast maja. See seisab püsti, aga selles levib koppehais, mitte Kristuse hea lõhn. (2Kr 2:15)
Vana hoonet võib lõputult lappida, aga see ikka lehkab kui iidne kummut ja see ei ole enam see, mida sa endale täna ihaldad või kuhu uued astjad sisse paned; eriti veel siis, kui näed maailmas Kristust mis õitseb! Mis näeb välja Kristuse kuninga vääriline ja rõõmust pakatav, magusaks lõhnaks Jumalale. (Ef 5:2)
Kui Eestis ehitatakse kristlust nagu vana talumaja, siis see kogu aeg vajab putitamist ja see ei saa kunagi valmis, et päriselt rahule jääda? Kui niikaua üht vana maja ehitada, ega sellest head nahka ei tule? Parema meelega ehitaks uue?
Kristus võib küll lükata ümber eesti kristlaste õpetused nagu templis rahavahetajate lauad. Kui hoone on ajutine kui lipp-lipi peal ja pilla-palla usk. Natuke siit kõpitsetud, natuke sealt, aga ei näe hea välja! Seetõttu võib olla mõistlik vana hoone lammutada, et ehitada korraliku kristliku alusega ihu nagu Paulus nõudis, nii ei ole usk enam pilla-palla.
"Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?" Lk 18:8. Ta kindlasti leiab religiooni ja kombed, aga kas ta leiab usku, usku mida ta pani jüngrite südamesse ja milleks ta tegelikult saatis meile oma Vaimu, et me ei otsiks enam usku välispidiselt, vaid seest poolt, kus elab Kristus!
Seetõttu eestlaste vana hoone kistakse maha enne seda, kui pruut saab uued piduriided.
Eesti Kristuse pruudil võivad olla oma lemmikriided, mida ta iga päev meelsasti kannab, aga need ei ole piduriided. Kristus peab neid eemaldama ja isegi ära viskama, et neid ei saaks enam kasutada. Siis pestakse pruut puhtaks. Ja alles siis pannakse talle selga pidurüü.
