Kristlik Mõttevõra

KAS PÄIKE JÄI SEISMA? MITTE KAS, VAID KUIDAS?

17.05.23 10:08 AM By Kristlik Mõttevõra

Meile tuli küsimus, seoses Joosua looga ja kirjutame siin asja lahti, milles selgitame ka teaduse seisukohti. Joosua 10:12-14

Joosua kadunud päeva lugu arutatakse tänaseni ja selle osas on mitmeid versioone, kuni päikesevarjutuseni välja, mis justkui leidis siis aset, mida mitmed tuntud Iisraeli väljaanded käistlesid kui teadusliku tõendit. Meie siiski selle väitega ei nõustu. Samuti ei ole usutav, et Jumal pani aja seisma, kuigi isegi sellist versiooni kasutatakse, et kõik justkui seiskus. Kuid Joosua raamatu kirjelduses leiab sellele ka vastuväite "ei kiirustanud loojuma umbes terve päeva". (s. 13) Nii NASA kui ka teised allikad on selle suhtes teinud arvutusi ja vaidlemist ei ole selle üle, et üks päev on kadunud, vaid vaidlemist selle üle, kas see oli 24 tundi? Arvutused näitasid, et 23 tundi ja 20 minutit. Puudu jäi 40 min?

Kuidas seda seletada teaduslikult? Kuid Piiblist leiab veel ühe loo seoses Jesajaga, kus päikesekellal liikus vari 10 kraadi tagasi ja see teeb täpselt 40 min. ("Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna.” Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud." (Jesaja 38:8)) Kes tahab, leiab selle loo ise ja loeb. Kuid põhimõtteliselt käib jutt ühe päeva kadumisest, õigemini lisandumisest, kui täpne olla. Seega meie planeeti on vähemalt kahel korral liigutatud, mis annab välja nn kadunud päeva pikkuse. Selles nagu vaidlemist ei olegi. Ei hakka siin teisi versioone lahkama. Kuid kõige tõenäolisem on ikkagi 23t 40min puhul pöörlemise aegulustamine ja sujuvalt, et tsentrifugaaljõud meid planeedilt ära ei lennutaks.

Ekvaatoril pöörleb Maa hetkel kiirusega 465,11 m/s ehk 1674 km/h ehk 1037 miili tunnis.

Mis saaks, kui meie planeedile kiirust juurde anda? Väike kiirus suurt ei mõjutaks ja teadlased on ikka registreerinud kiiruses muutusi. Küsimus ei ole ju selles, kas maa pöörlemine seiskus Joosua ajal 24 tunniks, või piisas pöörlemise ajutisest aeglustumisest? Kuidas see kõik välja nägi, ilmselt sellele saame vastuse, kui Joosuat kohtame taevas.

Maa kiirus sõltub, kus sa parasjagu maakeral asud, sest "vöökohal" ehk ekvaatoril pöörleb planeet kõige kiiremini. Selleks, et ekvaatoril asuv paik 24 tunniga tiiru ümber Maa telje teeks, on vaja oluliselt suuremat kiirust kui näiteks 60. laiuskraadil oleva paiga jaoks.

Popular Science kirjutab, et kui pöörlemiskiirust tõsta ühe miili ehk 1,6 kilomeetri võrra tunnis, tõuseks maailmamere tase ekvaatoril, kuna vesi hakkaks pooluste suunalt kiirenenud pöörlemise tõttu sinna liikuma. Tõsi, selleks, et seda märgata, kuluks ilmselt paar aastat.

Samuti tekiksid sidehäired, sest meie tehiskaaslased oleksid paigast ära. Geostatsionaarsed satelliidid liiguvad sünkroonis Maa pöörlemisega ja asuvad tänu sellele Maalt vaadatuna kogu aeg justkui ühes kohas, aga kui planeedi pöörlemine kiireneb, satuvad need valesse kohta ja seetõttu saavad häiritud nii satelliitside, teleülekanded, sõjaväe ja luure tegevus kui muudki tehiskaaslastest sõltuvad lahendused.

Muutuksime ka kergemaks. Maa pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud üritab meid pidevalt planeedilt minema heita justkui karussellilt. Praegu on gravitatsioon piisavalt tugev, et selle juhtumine ära hoida. Kuid selle äkiline seiskumine viskaks meid planeedilt minema! See on umbes sama efekt, kui seisate bussis ja see äkiliselt pidurdab, paiskute kõik bussi ette. Kuid nüüd juhtuks see nii, et paiskute planeedilt minema! Enne kui arugi saate või taipate, olete juba kosmoses.

Kui aga Maa pöörlemine kiireneb, tugevneb ka tsentrifugaaljõud, ütleb NASA astronoom Sten Odenwald. Hetkel kaalub põhjapoolusel 68-kilone inimene ekvaatoril umbes pool kilo vähem, kuna tänu ekvaatori kiiremale pöörlemisele on seal tsentrifugaaljõud tugevam.
Kui Maa pöörlemiskiirus ekvaatoril tõuseks umbes 28 000 kilomeetrini, oleks niisugune inimene seal juba põhimõtteliselt kaaluta, arvutab Odenwald.

Päevad lüheneksid. Mida kiiremini Maa pöörleb, seda lühemaks need muutuvad. Kui kiirus tõuseks 1,6 kilomeetri võrra tunnis, oleks päev vaid poolteist minutit lühem. Kuid siis, kui Maa pöörleks praegusest 160 km/h kiiremini, oleks päeva pikkus umbes 22 tundi!!!!! JUBA KAKS TUNDI LÜHEM.

Pöörlemiskiiruse muutumine on oluline ka seepärast, et kui kiirendus oleks aeglane, kannaks planeet ka atmosfääri endaga kaasas ja me ilmselt ei märkaks muutusi igapäevastes tuultes ja ilmamustrites. Äärmuslik ilm muutuks aga senisest veel karmimaks: orkaanid pöörleksid kiiremini ja neil oleks rohkem purustusjõudud. Põhjus on taas selles, et Maa pöörleb ekvaatoril kiiremini kui pooluse lähedal. Kui Maa üldse ei pöörleks, võiksid tuuled põhjapooluselt ekvaatorile ja vastupidi puhuda lihtsalt ühe sirge joonena. Kuid kuna Maa pöörleb, kipub meie tuulte teekond nn Coriolise jõu tõttu ida poole kalduma ja seesama jõud annab ka orkaanile ta pöörlemisjõu. Kui Maa pöörleks kiiremini, jõuaksid ka tuuled kaugemale itta.

Veest ekvaatoril veel niipalju, et kui Maa pöörleks praegusest 160 km/h kiiremini, hakkaks ekvaatoril peagi uputama. Põhja-Austraalia, Amazonase jõestik ja ekvaatori kandis asuvad saared jääksid vee alla.

Kui Maa pöörlemiskiirust ekvaatoril aga kahekordistada, oleks tulemuseks täielik katastroof!!!! Tsentrifugaaljõu tõttu jääksid ilmselt kõik ekvaatoril asuvad piirkonnad peale kõrgeimate mäetippude nagu Kilimanjaro ja mõnede Andide tippude vee alla, ütleb kaardistustarkvara ja geoandmebaasidega tegeleva ESRI analüütik Witold Fraczek.

Arktikas, kus tsentrifugaaljõud on nõrgem, jääksid mered seetõttu palju madalamaks. Kui
Maa pöörlemine kiireneks enam kui 17 korda, tekiks aga ilmselt tagurpidi vihm - tsentrifugaaljõud ületaks gravitatsiooni oma ning vesi hakkaks merest piiskadena atmosfääri lendama.

Ahaa! Kui Jumal seda tegi Noa päevil ja sujuvalt lisas kiirust nagu pallile, mis näpu otsas hoogu saab, siis inimesed tajuvad muutust, aga sel moel saaks uputada kogu planeeti! Siinkohal vihje, kuidas Jumal võis meile vihma tekitada ja veeuputuse tuua. See on füüsika, teaduslik lähenemine ja mitte mingi trikk. Lihtsalt annad maale hoogu ja sajab ja jääbki sadama. Nii oli Noa uputuses. Võtad hoo maha, sadu lakkab.
Kuid kui maa pöörlemist aeglustada, siis venib ka päev pikemaks. Keegi võiks välja arvutada, milline oli "pidurdusteekond" enne kui meie planeedile jälle gaasi anti ja selle pöörlemine taastus. See "pidurdusteekond" kestis koos kiirendusega kokku 23 tundi ja 20 minutit. Matemaatikutele paras pähkel. Arvutage välja.

Maa pöörlemise kiirenemine kui ka aeglustumine on täiesti reaalne, mitte mingi trikk. Veel kiiremate pöörlemiskiiruste puhul hakkaks tsentrifugaaljõud mõjuma ka maakoorele, mis hakkaks paigast liikuma. Polaaralad muutuksid lamedamaks ja ekvaatoril hakkaks maakoor paksenema. Tulemuseks oleksid võimsad maavärinad, kuna tektoonilised laamad hakkaksid üha kiiremini liikuma ja sel oleks kiiresti pöörleva Maa võimalikele elanikele katastroofilised tagajärjed.

Ent Maa pöörlemiskiirus kõigub praegugi. Maavärinad, tsunamid, suured õhumassid ja sulavad jääkilbid mõjutavad kõik millisekundi tasandil pöörlemiskiirust.

Nüüd lõpetuseks paneme püsti hüpoteesi, et maa pöörlemise aeglustumine toimus Joosua juhtumi puhul sujuvalt ja hakkas taas kiirenema sujuvalt. Nii nagu Joosua jutum kirjeldab. Seega küsimus ei ole ka selles, kas see toimus, vaid kuidas see toimus?

Sellele võiks anda Nobeli preemia, kes selle mudeli välja arvutab, valemi koostab, et lõppeks ära selline lapsik jutt, et see ei ole võimalik. Füüsikaliselt on see raaalne, et päev pikeneb ja meile jääb mulje, et päike seisab paigal, aga selle seismise periood sõltub kiirusest, kui palju läks aega aeglustumisele ja kiirendusele ning kaua aega maa pöörles aeglases tempos.

Jumalal ei ole vaja reageerimisaega. Inimesel on. Inimese aju on nii üles ehitatud, et ta vajab 0,4 sek ka sellest jutust aru saada.
Hakkame siis kõik musta pesu pesema ja paneme tsentrifuugid tööle ja vaatleme, kuidas "füüsika" kuivatab pesu ja mõtleme, et kui Jumal on ikkagi maailma Looja, siis tal on asjade üle kontroll. Ta teab täpselt, sekundi täpsusega, mis on selleks vaja.

See on meie "kinnas", mille heidame kõigile, kes tahaksid väita, et Joosua lugu on teaduslikult põhjendamata. Hakka arvutama!

Kristlik Mõttevõra