The face of the moon was in shadow
Kui Jumal on andnud sulle vara, siis see ei tähenda, et seda võib kergekäeliselt võtta ja teha sellega mis pähe tuleb. Jumal antud vara ei ole ära andmiseks, vaid sinu käes kasutamiseks. Jumal saab kingitusi teha kõigile ja ta ei kingi vara selleks, et inimene seda edasi kingiks. Kui ta tahab, siis ta kingib ISE. Seetõttu vahel on varaga vääralt ümber käidud, kui seda jagatakse laiali, aga Jumal ei ole mõelnud seda jagamiseks.
Vara saab kasvatada seda kasutades, mitte jagades.
Kui keegi kingib ära oma vara ja ütleb, et küll Jumal mind õnnistab, ma tahan sel moel külvata, et siis veel rohkem Jumal mulle vara kingiks, siis tal tuleks esmalt küsida: kes on tema vara Jumal? Kust ta seda teab? Inimene on Jumala antud vara kasutaja, mitte omanik.
On vara, mille Jumal on andnud, aga on vara, mis on tööga teenitud.
Jumal on inimese tööd õnnistanud, aga see ei ole kingitus, vaid töö tulemus. Kuigi see on õnnistus, siis see ei ole kingitus. Seda vara võib inimene ära kinkida. Kui ta seda kinkima hakkab, siis ta kogeb, kui palju ta on pidanud vaeva ja tööd tegema, et seda üldse saavutada. Seetõttu Jumal ei eelda, et inimene selle teistele ära kingib. Kui inimene siiski seda teeb, siis seda tehes ta kogeb kui palju ta endast ära annab. Ta loobub millestki hinnalisest.
Jumalalt saadud kingitus võib olla väga hinnaline, aga see on siiski kingitus. Sellel on vaimne hind.
Kuid inimese tööl on hingeline ja füüsiline väärtus, mis vaeva ta selleks on teinud.
Neid aetakse tihti segamini. Kingitakse ära seda, mida ei tohiks ja jäetakse kinkimata seda, mida saab kinkida. Kinkida võib ära kasumit. Vara, mida tootmine juurde tekitas, seda kasvatas.
Kuid tööga teenitud vara kerge käega kinkimine ei ole Jumala tahe. Niisamuti ei ole Jumala tahe edasi kinkida tema kingitusi. Sest Jumal saab ise kingitusi teha, kui ta peab seda oluliseks kellegi jaoks.
Vahel inimesed kingivad ära ka tarbetuid asju, siis need on neile "odavad", aga kui see kellegi jaoks on vajalik, siis seda on õige teha. See on abi ja vajalik ligimesele. Mõne jaoks on see vägagi õigel ajal saadud vara.
Vaene inimene ei tohiks teha rikkamale kingitusi, mis teda ennast vaeseks teeb, see ei tule vaesele Jumala õnnistuseks.
See ei ole ka kadedus. Sest rikkal on vaese kingitusest suva. Seetõttu ta peab seda piskut või saadut väärtusetuks. Tema väärtus on ahnuse skaalal suur. Kuid vaene ei tohiks oma vara laiali jagada, vaid seda kasutada nii, et sellega juurde teenida, siis on see õnnistuseks. Samas süda ei tohiks vara küljes kinni olla, vaid pigem mõelge kogu südamest selle peale, kuidas seda kasutada nii, et seda kasvatada.
Kui Jumal on teid õnnistanud, siis ta ei soovi, et te selle õnnistuse ära raiskate ja laiali pillute nagu kadunud poeg. Siin olgu teil tarkust.
Kõik jutlustajad, kes tulevad üleskutsega, et kinkige oma vara kogudusele, tuleks kogudusest eemal hoida või tuleks neilt enne küsida: kas te hakkate kinkijale käendajaks, kui ta jääb makseraskustesse? Samuti pastorid, kes sellist üleskutset teevad, peaksid andma koguduse garantiikirja. Kui kogudus sellega nõus ei ole, peaksid nad hoiduma seda laadi üleskutsetest!
On väga vastutustundetu inimestele jutlustada vara ära jagamisest, ise selle eest vastutust võtmata. Jumal ei tee seda.
Kui Jumal paneb teie südamele midagi, siis ta teab midagi ette, mida teie ei pruugi veel teada, aga ta saab sel viisil kasvatada teie armastust tema vastu. Kuid sellised olukorrad on alati väga haruldased ja nende puhul ei tohiks vara omanik arvestada mitte mingil juhul teiste inimeste arvamustega, isegi mitte küsida seda! Kui Jumal midagi kutsub tegema, siis see on vaid Jumala ja inimese enda vaheline asi. Seetõttu ärge kunagi kuulake neid, kes ütlevad, tee seda, sest neil endal ei ole midagi kaotada. Teil aga on. Mitte kunagi ei tohi jäljendada kedagi, kellel oli selline olukord arvates, et teil läheb samamoodi. See ei ole kindlasti Jumalast ega tema printsiip, kuidas ta toimib, vaid lihalik, hingeline või mõnikord isegi deemonlik. Oleneb.
Kui Jumal kingib teile mõne vara, mida tuleb muuta paremaks, siis selle vara muutmine on tema käes. Ta annab ise selleks vahendid. See ei ole üksnes teie asi, vaid Jumala asi ja seetõttu ta varustab inimest selleks ning sel juhul peab inimene tegema koostööd. See ei ole inimese töö, vaid Jumala plaan. Tema annab, tema varustab. Inimene ei pea selle juures nahast välja pugema ning üle oma võimete pingutama, vaid asju rahulikult võtma ja käima koos Jumalaga.
