Õige vastus on EI. Sest võõrad inimesed ei saa neid andeks anda, kui vaid üksnes Jumal. Hinge teeb puhtaks Jeesuse veri. Jumal andestab juhul, kui inimene palub andeks. Seda tihtilugu ei tea inimesed, kes pole usklikud ja nad arvavad, et nad saavad avalikustamise läbi andeks, aga nad eksivad. Vaimne reaalsus on teine.
Võhivõõrad inimesed ei andesta kunagi midagi, eriti avaliku elu tegelastele. Kuigi nad ütlevad vahel, et see on hea kui keegi oma halva teo üles tunnistab, siis ometi need võõrad panevad seda süüks kogu elu lõpuni, et näed mis see inimene tegi kunagi! Seetõttu igasugune avalik pihtimine on kasutu, nii pihtijale kui ka tema lähedastele, keda tuleks kaitsta. Pihtimisest on kasu kui inimene teeb seda Jumala ees koos vaimulikuga, kes juhatab teda patuse palves ja aitab Jumalaga asjad korda saada, et hing puhtaks ja õigeks saada.
Kristliku Mõttevõra kodulehel on kirjutatud: "Inimene ei pea ilmtingimata avaldama patte teiste ees, vaid tunnistama oma patud Jumalale."
Just seda eelnevat tulebki silmas pidada, et pattude avaldamine teiste ees ei ole vajalik. Kuid see teeb pigem kahju kui kasu inimese hingele.
Vahel siiski on vaja tunnistada üles oma patt mõne teise inimese vastu, siis, see EI OLE avalik tunnistus, vaid tunnistus üksnes selle inimese ees, kelle vastu eksiti. See võib olla vajalik, aga kui see ei muuda suhteid paremaks või see ei muuda olukorda, tuleks seda vältida ja jätta see Jumala ja patuse inimese vaheliseks pihisaladuseks. Jumal kustutab patu nii või teisiti ja inimestele on parem, kui seda teistel ei ole võimalik meelde tuletada. Kurat ei saa seda asjaolu inimeste vastu ära kasutada. See on lihtne vaimulik tõsiasi.
