Vaiksel nädala veedab Jeesus oma jüngritega ja avaldab neile paljud olulised mõtted, mida ta seni on saladuses hoidnud. (Jh 13-17 ptk) Neid on palju ja nendest saaks kirjutada pikka aega; aga täna räägime tõest, sest maailmas ei ole seda enam. Ükskõik mida te kuulete ja näete meedias, ühiskonnas, poliitikas, siis, te ei leia seda enam. Detailidesse laskumata vaatame suurt pilti ja otsime üles mõned kirjakohad, mida ütles Jeesus jüngritele. Seega täna teistmoodi fookus kui tavaliselt.
Demokraatiat oli vaja seetõttu, et inimesed hülgasid tõe, aga kui on tõde, siis on ka kuningriik ja demokraatiat ei olegi vaja. Demokraatia on inimlik viis enamuse arvamust välja selgitada, mis on enim kaalu omav seisukoht. Kuid seda neile, kellel pole Jumala sõna.
Demokraatia on inimlik viis selgusele jõuda, mis võiks olla tõele kõige lähemal. Kuid see on kõigest inimlik arusaam, kaugel tõest, kui need isegi ei kuula oma südametunnistust! Mis siis tõest rääkida? Näeme ühtelugu, et enamuse arvamus on tapvalt vale ning hukutav. Kuidas saab see tõde õige olla, kui inimeste isiklikus elus domineerib hävitav hoiak ja see kõik on tõest väga kaugel.
Jeesus ütles, et mina olen tõde. (Jh 14:6)
Kuna Jumalariigis on tõde, siis demokraatial puudub igasugune mõte. Seda ei ole vaja. Kui maailmas on üldse tõe tundmine, siis ei ole enam vaja otsida vastust küsimusele, mis see tõde on.
Jumal arvestab tõe armastust. (2Ts 2:10) See on kuninglik, valitsemise põhimõte elu püsimiseks.
Kristliku kultuuriga kuningriigid on jumalariigile kõige lähemal olnud? Kuigi nad ei ole suutnud saavutada jumalikku eesmärki, siis ometi nende mudel oli kõige lähemal Jumala riigi valitsemisele, mis lähtub tõe armastusest. Me ei räägi valitseja isikust. Jeesusest taheti teha just üks selline valitseja ja juudid lootsid vabaneda Rooma võimu alt. Jeesus lükkas tagasi selle püüdluse ja ütles, et tema riik ei ole siit.
Kui demokraatia tekkis, siis, inimesed tahtsid ise otsustada mitme "tõe" vahel, loobusid Jumala tõest, sest nad tahtsid vabaneda tülikast sõnast. Elada küll tõelähedaselt, aga ilma Jumala ja tema sõnata ning isegi südametunnistuseta. Sellega ei ole kuhugi jõutud, sest demokraatia on erinev ja ka tõed erinevad.
Kui Eestis on demokraatia, siis nagu isegi näete, see on tõest väga kaugel ja midagi head selle tänased valitsejad rahvale andnud ei ole, otse vastupidi. Tõde on muutunud farsiks ja tõe armastus üle kavaldamise ning petmise ja meelevallatsemise mudeliks. See ei ole tõde, aga see on demokraatia selle kõige halvemas ja tõe kaugemas versioonis.
Jumalariigis sellist tõe väänamist ei tule. Tõde on tõde ja seda mõistavad kõik ühtviisi.
Kuigi inimestele anti vajalik tõde juba aegade algusest, mida nad said rakendada, aga see on Jumala sõnast, siis ei taheta seda kasutada. (Jh 14:17) See on ebamugav. Mõelda vaid, kui inimesed kasutaksid pühakirja tõde ("Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!" Jh 17:17), siis neil on jumalariik reaalselt kohal kuigi Kuningas veel tuleb.
Kujutad sa ette riiki, kus rakendatakse: "tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta." Jk 3:17. Kujutate ette, kui selle alusel meie rahva valitsus teeb otsused? Siis saaks öelda, et valitsus on ära pööranud!
Jumala tuhandeaastases rahuriigis just nii see saab olema! Te võtate pühakirjast tõe ja näete, kuidas seda päriselt rakendatud on. Kas see täna oleks mõeldamatu? Kindlasti mitte! (Jh 14:12, 15:5,8) Ent sel juhul, kui rahvas juhindub tõest ja tema valitsejad on tõe armastajad.
Enamus pühakirjas märgitud tõde saab praktiliselt rakendada ka täna, aga see sõltub inimeste valikust.
Jeesuse jüngrid tahtsid seda teha. Tõsta Jeesust kuningaks, aga 2000 aastat tagasi oli sellega teine eesmärk, Jeesus tuli päästma.
Kui lõpuaeg läbi saab hakkab Jeesus valitsema ja valitsejad ei rakenda demokraatiat, vaid tõde. (Jh 16:13) Tema riigi valitsejatel tuleb sellest aru saada juba täna ja õppima tundma valitsemist.
