Piibellikust seisukohast ei ole elukohal väärtust, kui see ei ole maaomand.
Täna on inimestele kott pähe tõmmatud. Sest neile müüakse korterit maaomandi pähe e kui kinnisvara. Korter on vallasvara. Ukraina sõda on seda näidanud kogu maailmale. Kus linnad on tehtud maatasa. Kui selle maa peal oli eramaja, jääb selle purustamise korral omanikul võimalus uuesti üles ehitada, nagu nt müürid, mida VT sõdades üles ehitati. Ehitad üles, sest see maa kus hoone paiknes, oli sinu oma. Kuid tuhanded korterid, mis tehti maatasa, neid ei ehita keegi üles ja sellele maale pole võimalik ehitada korteri omanikul midagi. Sellest maast kuulus temale paar ruutmeetrit mõttelist maad. Reaalsus on see, et kui keegi isegi tahab, siis ta ei saa oma seitsmenda korruse korterit ehitada ilma, et alumised ei ole samuti ehitatud. Seetõttu jõudis ka miljonitele ukrainlastele kohale kurb tõsiasi, et neil ei ole enam midagi, see paisati õhku. Haitus. See mida nad pidasid kinnisvaraks, tegelikult seda ei olnud. Kinnisvara piibellikus tähenduses on eelkõige maa, isegi mitte hooned. Maa on Lähis-Idas eriliselt kallis, sest enamus inimesi seal kultuuris saab aru, et maa on vara, mida ei saa teisaldada, see jääb igal juhul paigale. Inimesed, kellel on maa ja seal asub maja, need on ehitanud maja nö kaljule. Mitte liivale, mida ära saab kaotada. Jeesus rääkis sellest. Jumal jagas Palestiina alad 12 suguvõsa vahel. Seal ei räägitud hoonetest. Maad ei saa juurde luua, vaid tuleb aru saada, et meie planeedi ulatuses on see jaotatav. Seetõttu te näete ka tülikohtades tarasid, nii Iisraeli tara või Mehhiko tara, millega kaitstakse oma vara. See on piir. See on iga omandi puhul vältimatu. Ka Jumala riigi kodanilel on oma valduste piirid ja need määravad ära, kus see riik algab ning kellele see kuulub.
Margus Veisveer, 7. detsember 2023