IMELIME MEELE UUENDAMINE

Kõige suurem väljakutse koguduste juhtidele ei ole mitte meeleparanduse kuulutamine ja selle praktika, vaid meele uuendamise õpetused ja praktika. Seda eriti väikelinnande kogudustes, kus kõigi teiste seas on suur väljakutse leida vaimuliku töö tegijaid, kes oleksid ühiskonnas aktsepteeritud ja intelligentsed, mitte üksnes oleksid, vaid näiksid ka seda! Kuidas nii? See on väikese koha koguduse suurim takistus, miks kogudus kokku kuivab, kui koguduse liidrid ei ole ühiskonnas suutnud toime tulla oma elu korraldamisega ega selles järjepidevad, mida piibel eeldab koguduse vanematelt. Eriti kui koguduses esineb sõltuvust, abielu lahutust või asotsiaatseid käitumisi ning probleeme, mis ei austa Kristuse ihu.

Meele uuendamine on püsiv protsess, millega tuleb kõigil tegeleda, ent meele uuendamine ei ole üksnes lahti ütlemine oma vanadest harjumustest, kommetest, sotsiaalsetest sõltuvustest. See on lahti ütlemine ka endisest egopildist, identiteedist, kelleks ennast varem peeti või kellena identifitseeriti.

Kui sa olid alkohoolik, siis meele uuendamine tähendab seda, et sa ütled lahti oma alkohooliku identideedist ja hülgad mitte üksnes selle kui harjumuse, vaid lõikad läbi ka kontaktid oma endiste jooma "sõpradega", kes on end ikka sinu külge seovad või peavad sind endiselt omaks kamba jõmmiks. Kui sa seda ei tee, siis sa oled endiselt nende meelest üks nende hulgast, aga küllap pöördud tagasi nende tõttu, sestap nad käivad su ümber nagu herilased ümber meepüti ja kisuvad ning tekitavad endist sotsiaslset sõltuvust. Kurat juba hoolitsev selle kiusatuse eest.

Sõltlase mõtteviis on mh ka sotsiaalne sõltuvus, millega kaasneb enesehaletsus ja eneseõigustus. Kõik teised on süüdi nende meelest ja tundke kaasa, ütlevad sõltlased. See mõtteviis on siduv. Seetõttu ei tule neile mitte kaasa tunda, vaid kainelt öelda: mees, ära haletse ja õigusta end! Paranda meelt! Kõigi sõltuvuse poolt rikutud meel vajab lisaks ka uuendamist. Mõtted puhastamist.

Sestap meele uuendamine tähendab kogu mõtteviisi uuendamist. Kui keegi parandab meelt pattudest, aga ei uuenda meelt ega mõtteviisi, siis ta üritab olla kristlane, aga mõtleb ja käitub ikka kui sõltlane. Need asjad ei käi kokku.

Pärast patust meeleparandust, tuleb õpetada meele uuendamist ja kristlasel tuleb võtta vastutus, lahti öelda oma vanast mõtteviisist. See eeldab kõva tööd ja terve mõistusega õpetust, selles tuleb appi ka Jumala vaim.

Kui kogudustes piirdutakse vaid meeleparandusega, ei tulegi koguduse kasvamist, pigem on sealne ihu nagu häda ja viletsus ja kängub kokku. Kui aga inimestele õpetada, et pärast kristlaseks saamist tuleb võtta vastu ka uus identiteet ja mõtteviis, seda meelsust vanast hoolikalt puhastada; alles siis saab näha vilja, mida ihaldavad veel teised, kes näevad reaalset muutust. Kas neile see meeldib seda näha või mitte, see on iseküsimus.

Meele uuendamine on kui äsjasündinud orjameelsusega Jumala lapse kasvatamine kuninga pojaks ning iseseisvaks ning vastutusvõimeliseks valitsejaks. Mitte manipulaatoriks, vaid Valitsejaks selle suure algustähega.

Selleks tuleb süsteemaatiliselt tööd teha ja inimesi õpetada, kes nad on nüüd Kristuses. Vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! (2Kr 5:17) Milline on nende uus staatus ja kes nad ükskord saavad olema, seda tuleb alles õpetada ja kasvatada Kristuses. See identiteet tuleb ka usus vastu võtta. See pole üldse kerge, kui sa oled seni mõtlenud kui ori ja eluheidik, aga nüüd tuleb oma mõtted korrigeerida igal ajal, nii ka kõne ja käitumist ning välimust kasida, muuta isegi riietumist, et see vastaks suure Kuninga lapse seisusele.

Kui sa ütled endale: ma olen kuninga laps. Aga sa ei tea, mida see sisult tähendab või sa tunned, et see on kuidagi ebaloomulik, liiga hea sinu jaoks; siis mõtle, mis on need asjad, milles tuleb hakata meelt uuendama ja tee seda püsivalt! See üleminek toimub järk järgult, samm sammult, aga see eeldab, et inimene võtab meelevalla ja hakkab oma hinge ja ihu eest hoolt kandma.

See ei toimi, kui keegi muudab end väliselt, aga seespidiselt meelt ei uuenda ja ka vastupidi. Kui keegi väidab, et ta on sisemiselt meelt uuendanud, aga väliselt ei kasi ennast ja on räpane ning eemaletõukav. Meele uuendamist tuleb teha nii sisemiselt kui välimuselt.

Kui teid taevasse viiakse, siis te saate uued riided. Ent te ei saa enam rääkida või mõelda sel moel kui enne, mil te olite päästmata.

Kuninga lapsed käituvad kui kuninga lapsed.

See ongi meele uuendamise selge ja arukas eesmärk (tõsi, väljakutse), mida kogudused, eriti väikelinnades ja kohtades eriti tungivalt vajavad ja sealt saab alguse imeline muutus, mis hakkab kogu kogukonda mõjutama ning kogudus lõpuks kasvama, mitte kärbuma. Sealt edasi tahavad kogukonna liikmed tulla kirikusse ja sama muutust oma ellu.

Asi pole üldse üksnes meeleparanduses ja hinge päästmises, vaid astu edasi, ees on meele uuendamine. Sind hüütakse kristlaseks, Jumala lapseks!

Kui sind hüütakse Jumala lapseks, siis sa ei taha enam teha seda, mis ei ole kohane kuninga lapse käitumise ja identiteediga. Sa tahad mõelda, rääkida, hoolitseda enese välimuse eest ja teha kõike, et ollagi Jumala laps nii sisemise meelsuse kui välise olemuse poolest, mida inimesed kohe märkavad. Kui sa käitud kuninglikult, siis oled sa üsna palju edenenud meele uuendamises, sest taevas me oleme kõik ühel meelel ja meelsuses ning puhtad ja kaunilt rõivastatud.

Mõtle, kui sind Jeesus viib täna taevasse, kas sa saad kohe minna, või sa pead häbenema, oota, ma sean ennast korda, kasin ennast ja siis ma tulen. See ärgu olgu nii. Kuninga lapse juures on kõik ilus. Kui Issand tuleb, siis sa lähed talle vastu ja ütled: Jeesus, ma valmistusin ette ja ootasin sind.

Muutuge meele uuendamise teel!