Mida paljud prohvetid ei ole suutnud, tegi ära üks tundmatu naine
Paljud teist võivad olla kuulnud Joosija lugu, kes viis läbi usupuhastuse. Kuid enamus teist ei tea, kes selle võtmeisik oli, sest seda ei taheta rääkida. Tegemist on naisega. Esteri lugu te teate, aga mitte vähemtähtis ei ole naisprohvet Hulda. Hulda tegu võiks nimetada hulljulgeks, niisama riskantseks kui Esteri valik (Est 4:11, kes kutsumata läheb kuninga juurde, peab surema). Kuid erinevalt Esterist oli Hulda naisprohvet ja see ei ole populaarne teema. Üldse naised, kes on piiblis, ei ole meeste meelest tähtsad ja nendest kahjuks ei räägita, sest piibel ja prohvetid on meestemaailm! Sinna naisi ei oodata ja nendest ei räägita. Järgmistes postitustes tahame teile tutvustada naisi, õigupoolest naisprohveteid. Täna alustame Huldaga.
Te olete kuulnud seda lugu, et Joosija sai kuningaks 8-aastaselt ja ta käis oma isa Taaveti teedel. Kuigi ta oli alles 8 aastat vana, tegelikult väga noor, hakkas ta otsima oma ise Taaveti Jumalat. 4 aasta pärast, 12. aastaselt, nii nagu ka Jeesusest on esimene sissekanne seoses templiga, hakkas Joosija puhastama Juudamaad ohvriküngastest, viljakustulpadest ja nikerdatud kujudest. Tema käsul kisti maha baalide altarid, kujud ja põletati isegi preestrite luud nende altarite peal, kes neile olid ohverdanud, et ei jääks maa peale mitte ühtegi märki ohvriteenistusest. Oma valitsemise 18. aastal, seega veel 4 aastat hiljem juhtus aga hämmastav seik, mis on iseenesest isegi imelik, et selline ese, võis kaotsis olla või ära pandud, mis oli Moosese seaduseraamat! Ta saatis usaldusmehed kohendama Jumala koda. Tööde käigus, kui nad võtsid templist välja raha, preester Hilkija leidis Seaduseraamatu, mis Moosese läbi oli antud ja Saafan luges selle kuningas Joosijale ette. Kujutate ette, et pastor leiab piibli, mis asub annetustekuhja all? Mida ta seni kasutas? Kuidas ta oli preester? Ometi see juhtus nii. Kuid peale sõna ettelugemist käristas kuningas oma riided lõhki ja ütles, minge prohveti juurde, sest me oleme suures jamas! Ja Hilkija ei läinud ei kellegi muu juurde (nb!) kui naisprohvet Hulda ette. See elas Jeruusalemma kõrvalises linnaosas. Siit edasi algab Hulda lugu.
Kujutate te ette, et Jumala teenistust ei ole toimunud, piibel on kadunud ja üldse rahvas teenib ebajumalaid, ometi on sel rahval prohvet, kes teab kõike ja on Jumalaga osaduses! Miks see nii on? Sest ta oli naine. Naised ei tohtinud teenida Jumalakojas ja isegi teenistuse ajal pidid olema eesõues, kui neil olid ka annid või vaatamata sellele, et nad olid prohvetid. Preestrid ja kuningas teadsid Huldat, sest muidu nad ei oleks teadnud Hulda juurde minna. Nüüd aga, kui suur häda kaelas, läksid nad kuninga käsul ja otsisid Hulda üles. Nüüd kõlbas neile ka naisprohvet. Mida see naine võis esiti mõelda, kui tema tagasihoidliku majja astub sisse kuninga õukond? Mida ta võis mõelda? Hulda perekond tegeles riietehoidmisega, siis võis isegi nii olla, et nad ei teadnudki üldse kedagi teist kes on prohvet ja nii nad läksid ja otsisid üles ainsa, kes neile meenus.
Mis te arvate, kas Hulda rõõmustas neid? Muidugi mitte. See mida Hulda ütles, oli kõike muud kui õnn, vastupidi, see oli õnnetus, mida Jumal saadab kogu rahvale, et nad jätsid maha Jumala ja vihastasid Jumalat oma kätetööga. Seda ta ütles, mis tabab kogu rahvast. Kuid kuningale ta ütles eraldi sõna. Et kuningas alandas ennast Jumala ees ja käristas riided lõhki ning nuttis Jumala ees, võtab Jumal teda kuulda. Joosija silmad ei saa näha seda õnnetust, mille Jumal saadab sellele paigale. Jumal oli Huldale juba öelnud, mida kuningas tegi ja prohvet teadis täpselt ja ütles välja seda mida ta Jumalalt teada sai. Kuningas võttis vastutuse ja Jumal võttis seda arvesse. Erinevad otsused ja tagajärjed, vastavalt iga ühe tegudele. Ta ei rääkinud, et Jumal hävitab Baali teenijad ja kaotab need kogu maalt ära, ei, sest inimene vastutab ise oma tegude eest. Prohvet kuulutas välja otsuse, mida Jumal oli määranud. Ta oleks võinud pehmendada või mida iganes öelda, sest kuningal oli meelevald võtta elu, kui inimese sõna temale ei meeldinud. Sa võisid hukkuda, kui sa midagi valesti ütlesid või ütlesid seda, mida kuningas teada ei tahtnud. See oli risk. Hulda pidi väga julge olema ja kindel, et Jumal säästab tema elu. Prohvetitega käituti eriti resoluutselt, kui need eksisid, ootas neid ees surm. Valeprohvetid hukati.
Kuid sellega lugu ei lõppenud. Kuningas kogus kokku kogu rahva ja tegi Jumalaga uue lepingu. Ta parandas meelt ja pani ka rahva fakti ette, te kas parandate meelt ja täidate edaspidi pühakirja seadust või te hukkute. Te võite lugeda, et kõik tulid mõistusele ja elanikud täitsid Jumala lepingut. Joosija aga kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli maakondadest ja pani kõik teenima Issandat. Hämmastav, kas pole? Niikaua kui ta elas, ei taganenud rahvas oma Jumalast.
Milline võimas muutus, mida naisprohveti läbi sündis ja Hulda on kahtlemata üks suur prohvet, mitte vähem tähtsam kui mõni meile tuntud ja palju tsiteeritud mees. Kui Ester päästis rahva tapatalgust (Haamani kavatsus juudid hävitada, Est 3 ptk), siis Hulda pööras riigis kogu rahva tagasi Jumala teele ja juhatas nad meeleparandusele. See mida paljud prohvetid ei ole suutnud, tegi ära üks tundmatu naine, kellel oli Jumalaga isiklik suhe vaatamata sellele, et kogu riik teenis ebajumalaid ja isegi pühakiri oli kadunud. Ilmselt Jumal ootas seda hetke ja Hulda ei vedanud alt ega löönud vedelaks nagu meile kõigile tuntud Joona.
Loe lisaks: 2Aj 34 ptk »
