Kristlik Mõttevõra

HINGEDEPÄEVA SEOSED HALLOWEENI, KUI DEEMONITE KULTUSEGA

01.11.22 08:52 AM By Kristlik Mõttevõra

Tänapäeval on palju kristlasi, kes peavad Halloweeni paganlikuks pühaks, mille ajal kummardatakse kuradit ja ülistatakse kurjust.

Halloween sai alguse samhainist (hääldatakse Sow-in), mis on üks neljast peamisest paganlikust pühast, mida tähistasid keldid, kes elasid Iirimaa, Põhja-Inglismaa ja Prantsusmaa piirkondades enne seda, kui roomlased piirkonna esimesel sajandil vallutasid. Samhain tähistas saagikoristuse hooaja lõppu ja talve algust ehk aasta pimedamat poolt.

Sarnaselt tänapäeva halloweeniga riietusid keldi paganad Samhainil kostüümidesse ja süütasid lõkked. Samhaini peeti piiriajaks, mil piiri selle maailma ja vaimumaailma vahel sai kergemini ületada. Seetõttu oli see soodne aeg pimedate (loe: kurjade v deemonite) vaimude kutsumiseks, et aidata nekromantias (tähendab surnute äratamist ning nende mõjujõu rakendamist oma eesmärkide saavutamiseks, sisuliselt nõiduse vorm, nt loitsimine, kaasates maage, sortse, nõidu), et suhelda surnutega, et ennustada tulevikku, mis on piiblis selgesõnaliselt keelatud. Tegemist on väga ohtliku nõiapraktikaga, kuivõrd surnu asemel suheldakse tegelikult deemonitega.

"Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide letajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!" 5. Moosese 18:10,11


Samhaini tähistati 31. oktoobri päikeseloojangust kuni 1. novembri päikeseloojanguni, kuna keldi päev algas ja lõppes päikeseloojangul. Inimesed uskusid, et samhainil rändavad vaimud maailmas ringi ning toidu ja veini kingitused jäetakse vaimude rahustamiseks välja. (nagu eestlastel täna sh surnuaedadel, pannakse esivanematele toitu, jooke jms) Kui inimesed öösel oma majadest lahkusid, kandsid nad maske, et neid peeti kaaskummitusteks.

Mistõttu laialdaselt arvatakse, et keldi paganlik püha on koondatud kristliku religiooniga juba tuhat aastat, mida kirik kuulutas ja 2. november nimetati ühel hetkel hingedepäevaks, surnute (!) austamiseks. Hingedepäevale eelnenud öö võeti keldi piirkonnas uuesti vastu, aga nimi muudeti Samhainist pühakute päevaks.

Selle tähistamine sai Ameerikas populaarseks üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel Iiri immigratsioonilainega ja osalt näljaga (kartuli puudus). Tänapäeval on see USA-s populaarsuselt teisel kohal püha ​​raha kulutamises: ameeriklased panevad kostüümidele välja 2,5 miljardit dollarit ja lisaks 3,5 miljardit dollarit kommidele.

Kuigi paljud ameeriklased väidavad, et halloween on ilmalik, perekeskne püha. Kuna sellel on selge päritolu paganlusest ja see on seotud keelatud nekromantiaga, keelavad enamik halachistlikke (Toora seadusi) ametiasutusi juutidel Halloweenis osalemast.

Ristiusus on viimastel aastatel tekkinud paralleelne vastumeelsus paganliku püha vastu.

Vaatamata samhaini kirikusse kaasamise ajaloolisele protsessile, on kristlaste seas kasvav liikumine Halloweenist eemaldumiseks. Lifeway Researchi küsitluse kohaselt soovitab 67 protsenti pastoritest, et koguduseliikmed võtaksid puhkusele alternatiivse lähenemise, mis keskendub kirikusündmusele, samas kui kaheksa protsenti pastoritest käsib koguduse liikmetel puhkus täielikult vahele jätta.

Sama on meil Eestis, kus osa pastoreid või kirikuid räägivad, et hingedepäeval pole mingit seost halloweeniga ja hingedepäev on kõigest vanemate meelde tuletamise päev, seega süütu vanemate austamise püha, siis on kirikuid, kes sellega kaasa ei lähe ja pastoreid, kes asjas räägivad kogudusele selle õige nimega ja selgitavad tausta, mis hingedepäeva tähistamine tegelikult on ja kust see alguse sai.

Saatana kirik, esimene organiseeritud kirik nüüdisajal, mis on pühendatud kuradi kujule, tajub halloweeni võimalusena keskmisel ameeriklasel anda end ja järgi salajastele satanistlikele fantaasiatele. Kirik väidab oma veebisaidil, et halloween on "öö, mil ilmalik rahvas üritab sirutada end sisemusse ja puudutada "pimedust", mis on satanistide jaoks igapäevane eluviis." Nad väidavad, et kostüümidesse riietudes teeb keskmine ameeriklane „lühikese supluse „varjumaailma” basseini. Otse öeldes, et see on üks päev aastas, mil kristlased kummardavad kuradit, kuigi nad muidu teenivad oma jumalat, siis sel päeval pigistavad nad silma kinni.

Tegelikult on tugevaid vihjeid sellele, et isegi populaarkultuuris on pühadel seos okultistliku ja paganliku küljega. 


Lähtudes reaalselt ka näiteks müüdist, et mustad kassid toovad halba õnne, on neil loomade varjupaikades teiste lemmikloomade seas madalaim adopteerimismäär ja kõrgeim eutanaasia määr. Vaatamata sellele murettekitavale statistikale lükatakse paljudes osariikides inimesed, kes soovivad enne halloweeni varjupaikadest musti kasse adopteerida, rutiinselt ära, kuna kardavad, et kassi kasutatakse musta maagia rituaalis.

Kui nüüd tulla tagasi Eesti kirikute ja kultuuriruumi, siis tahaksime rõhutada, et hingedepäev on kirikute poolt "nihutatud" pühad, et inimesi juhtida kõrvale deemonite kultuselt, kuid nagu ikka sellistel puhkudel kipub asi käest minema ja paljud paganlikud kombed pigem imbuvad kiriku praktikasse kui vastupdi. Deemonite kultust ei saa ümber kasvatada, see tuleb välja heita, kirikutest ja kogudustest.

Eestlaste seas on hingedepäeva üsna kaua just kirikute ja pastorite poolt reklaamitud ja pole siis ime, kui inimesed seda võtavad kui süütut tegevust. Mis saab kirikust halba tulla? Mis on halba, kui me meenutame oma esivanemaid? Küsimus on pigem selles, kuidas me seda teeme ja millisel ajendil.

Kristlik Mõttevõra on ka varasematel aastatel kirjutanud hingedepäeva taustast, et see on paganlik komme ja kutsunud üles selle kombega mitte ühinema. Te meenutate nii või teisiti oma esivanemaid nende sünni ja surmaaastapäevadel ja teistel puhkudel, miks te peaksite tegema seda deemonlikul pühal, see on küsimus, millele iga kristlane peab leidma oma südames vastuse. Meie ütleme, ärge tehke seda! See on riitus ja piibel keelab sellised tegevused.

***

"Halloween (lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve, 'kõigi pühakute õhtu') on läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul 31. oktoobril tähistatav kalendritähtpäev. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas. Halloween'i jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril." võite lugeda Wikipedia lehel.

Kristlik Mõttevõra