Surmalähedase kogemuse sündmustes ei ole esinenud ühtegi korda kui hing oleks läinud tagasi teise surnu sisse. Hing tuleb tagasi oma ihu sisse. Hingel on vaid üks ihu, mis sobib temaga.
Juhul kui surnuid on mitu, siis hinged ei lähe sassi ega vahetusse, vaid alati õige ihu sisse tagasi. Piibel kirjeldab surnute ülestõusmist või surnute üles äratamist. Samuti on meiegi hulgas neid, kelle hinged on lahkunud ihust õnnetuse tõttu, aga arstid on ihu elustanud ja hing on tagasi pöördunud. Võiks ju mõelda, et inimene suri ja tema aju elustades ei tea, kellega tegu on?
Seetõttu ka eternalism (reinkarnatsioon) ei ole realistlik. Kui inimese ihu on hävinenud, siis hing ei saa tagasi pöörduda. Tal ei ole oma kodu.
Kuid hing, milleks on inimese mõtted ja teadmised ja teod (mida ta elus teinud on) ei jää siiski kuhugi hõljuma, nagu hiljuti kvantfüüsikud avastasid, et inimesel on surematu hing ja see asub valgupõhistes mikrotuubulites, mida salvestatase subatomilisel tasemel. Kui inimene ajutiselt sureb, vabaneb see kvantinformatsioon mikrotuubulitest universumisse kui ta sellest teadvusetusest või näilisest surmast taastub, suunatakse kvantinformatsioon tagasi mikrotuubulitesse. Ja see kogemust tuntakse kui "surmalähedane kogemus". Oleme siiski täpsed, inimese hinge üle valitseb vaim ja meid ümbritseb vaimumaailm oma mitmekihilisuses. Kui inimene sureb, siis hingega tegelevad vaimud. Kuidas?
Kui inimese hing on must ja Jumalat ei tunnista, võtab hingel kratist kinni kurat ja tirib selle hinge põrgusse. Kui hingel on mõtted ja tunded, siis saab ta kogeda piinu ja teda saab piinata põrgus. Kui hing on puhas ja Jumalaga lepitatud, siis kuradil ei ole millestki kinni hakata ja see hing läheb Jumala juurde taevasse. Miks? Jumal on hinge autor. Temale kuuluvad kõik hinged, kuid Jumala juurde ei saa vastu võtta räpaseid ja musta hinge või hinge, kes teda ei vihkab ning tegi kurja.
"Kui inimest ei ellu äratata ja ta sureb, siis on võimalik, et see kvantinformatsioon võib eksisteerida väljaspool keha, võib-olla lõputult hingena," ütleb Oxfordi ülikooli matemaatikafüüsik Roger Penrose. "Hinge hoitakse ajurakkude valgupõhises mikrotuubulites." Dr Hans-Peter, Müncheni Max Plancki füüsikainstituudi endine juht, väidab, et kui osake "kirjutab" kogu teabe oma lainefunktsiooni kohta, on aju käegakatsutav "diskett", millele me salvestame. meie andmed ja need andmed „laaditakse üles“ vaimsesse kvantvälja. Nii et kui me sureme, on keha või füüsiline ketas kadunud, kuid meie teadvus või arvutis olevad andmed elavad edasi.
Seetõttu on väga loogiline, et meie mõtted, teadmised ja teod on seotud meie ajutegevusega ja sellele salvestatud hinge "kõvakettale". See töötab nagu arvuti ja selle programm, mis toimib selle raamides. Südametunnistus on inimese vaim ja viirusetõrje. Kui inimesed selle programmi välja lülitavad või ignoreerivad, siis nende hinge sisse pääsevad deemonid ja rikuvad seda ning võtavad inimese üle kontrolli. Siis teeb inimene rumalusi ja kahetseb neid, aga kui ta on selles innukas, siis ta süda ehk vaim on niivõrd lukus ja seda nimetatakse paadutamiseks. Mis juhtub usklikuga?
Kuna hing on Jumala looming, siis saab üksnes Jumal pakkuda välja hinge hooldust õigel moel, mis on selleks piisav. Ükski teine ei saa, kuigi paljud väidavad, et nemad võivad inimest aidata, isegi nõiad. Tegelikult inimese hing on palju keerulisem ja unikaalne, et Looja on välistanud kõik need religioonid, kes autoriõigust varastavad või väidavad, et hing on inimese "käes". Siis võiks inimene oma hingega teha juba sünnist saati mis tal pähe tuleb, surra ära ja tulla igal ajal ihu sisse tagasi, muuta hinge omadusi, toimimist, funktsioone, aga paraku see ei ole võimalik. Inimene ei ole ise teinud midagi selleks või sel hetkel, kui ta sünnib siia maailma ja Jumal annab tema sisse ainulaadse hinge. Kõik inimesed erinevad, sest hing on unikaalne.
Ukslikuga juhtub aga see, kui ta lubab Jumalal oma hinge puhtaks teha, mida kristlased nimetavad uuestisündimiseks ja sel hetkel hing puhastatakse ja inimese vaim saab enda juurde Jumala vaimu, keda kristlased nimetavad Püha Vaimuks. Sisuliselt osa Jumala vaimust tuleb inimese hinge kõrvale elama ja seal lisandub oskusteave, millega Jumala vaim varustab inimese hinge. Seda nimetatakse hinge vaimulikuks kogemuseks, millega ilmnevad mitmesugused nähtused, kas hinge tasandil või isegi ihu ja tegude näol. On tõesti imelik, et inimesed ei taha omada oma hinge juures Jumala kolmandat isikut, kes on kõikvõimas, aga see vastuseis tuleneb eelkõige sellest, et inimese hing on must ja ta kardab oma tegude avalikuks saamist. Kuid hea uudis on see, et kui inimene palub Jumala käest andeks, siis Jumal kustutab hingest failid, mis inimest rüvetasid ja mustaks tegid ning neid ei tuletata enam meelde. Seetõttu ei ole sugugi nii, et kõik meie hinge salvestatud materjal jääb alles ning hiljem kvantväljas üles laaditakse. Sugugi mitte! Kui inimese hing Jumala viirusetõrjega puhastada, siis Jumal kustutab hinge kõvakettalt osa infot ja isegi siis, kui inimene pärast seda elab läbi surmajärgse kogemuse, ei tule must ja patud tagasi, vaid inimese hing on puhas ja ta saab sellest aru, kui ta ihu üles ärkab või arstid teda elustavad. See hing tuleb tagasi üksnes oma ihu sisse, sest hing tunneb ära oma ihu. Muidu võiks ju öelda, et mis vahet seal on, peaasi et inimene ellu ärkab ja edasi elab, aga kujutage ette olukorda, kui inimene ärkab ellu ja selgub, et see ihu ei ole tema oma? Päris kohutav tunne võib olla! Õnneks sellist asja ei ole juhtunud ja Jumal kui hinge autor teab täpselt, millise ihu juurde hing kuulub.
Isegi taevas ära käinud inimesed, kes on surnud olnud või elanud läbi vaimse hinge eemalviibimise kogemuse ja ellu äratatud, on väitnud, et nad tundsid ära inimesed, keda nad siis kohtasid taevas. Mõned inimesed, kellele on näidatud põrgut, on ära tundnud inimesed, kes seal kambrites piinlevad ja on deemonite meelevallas. Päris kohutav on see, kui Jeesus näitab sulle põrgus oma lähedasi inimesi, keda sa teadsid ning tunned ära. Kuid seda suurem on vapustus, kui sa saad korra viibida taevas ja näed inimesi, kes enne sind surid ja eriti oma lähedasi. Pole kahtlustki, et selle kõige juures omab tähtsust inimese ainulaadne hing, mis on seotud tema ainulaadse ihuga.
Robert Lanza sõnul oleme surematud ja eksisteerime väljaspool aega. Tema uus teaduslik teooria viitab sellele, et surm ei ole meie arvates lõplik sündmus. Kuigi üksikud kehad on määratud ennast hävitama, on elav tunne - "kes ma olen?" - on vaid 20-vatine energiaallikas, mis töötab ajus. Kuid see energia ei kao surma korral. Teaduse üks kindlamaid aksioome on, et energia ei sure kunagi; seda ei saa luua ega hävitada. Selles mõttes on tal õigus. Hing on surematu ja tema ihu väline, surma järgne tee sõltub sellest, millise tee ta valib, kas tee, mis on lahus hinge Loojast või tee koos Loojaga.
Loe lisaks: KVANTFÜÜSIKA KINNITAB HINGE OLEMASOLU
