Selleks, et saada aru mis on hea, ei pea tundma seda, mis seda pole. Seni, kuni inimene oli Jumalale kuulelik, tajus ta kui hea on Jumala sõna ja kui hea on teda kuulda.
Kui ta sõi keelatud puu vilja, sai ta sõnakuulmatuks, aga mõistis lisaks kui paha on Jumalat mitte kuulda! Ta koges halba, aga see ei tähenda, et ta ei saanud enne pattu langemist mõista mis on hea. Kõik oli hea. Taevas on kõik hea.
Kui laps sünnib siia ilma, ei tunne ta kurja, aga ta kogeb kõike head, mida vanemad hoolitsedes talle pakuvad alates imikust, kuni ta kasvab lõpuks täiskasvanuks. Selleks, et mõista oma vanema headust, ei pea ta mõistma kurja. Ometi ta himustab kurja ja astub ühel päeval üle piiri. Seda teevad kõik inimesed. Seetõttu kõik on pattu teinud ja vajavad päästet.
"Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud." Rm 5:12
"Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse." Rm 10:9
