Suurem osa akadeemilisest kogukonnast on tulnukate röövimise narratiivide kultuurinähtust kohanud vaikimise või põlgusega.
See on arusaadav vastus, võttes arvesse kergeusklikkust, pseudoteaduslikku legitiimsust ja kontrollimatut paranoiat, mis röövimise diskursust ümbritseb. Kas ufoloogide ja röövimisteadlaste väited on äärmuslikud, väärib see nähtus igatahes uurimist.
Pennsylvania professor ja ufoloogi David Jacobsi sõnul loodi hallid tulnukad inimese DNA-st.
UFO-d ei ole lihtsalt mingi teoreetiline "mis siis, kui me pole üksi?" küsimus. See probleem on äärmiselt maalähedane ja puudutab kõiki planeedil elavaid inimesi. Mitte ainult ilmselgete filosoofiliste tagajärgede mõttes, vaid üle seitsmekümne aasta aktiivselt toiminud valitsuste karmi saladus- ja kontrollisüsteemi osas sellel teemal.
Niinimetatud halle tulnukaid – suurte peade ja hapra väikese kehaga lühikesi mehi peetakse kõige tuntumaks tulnukate tüübiks. Just nemad esinevad kõige sagedamini röövitud inimeste lugudes.
Kes on hallid tulnukad?
Nad on humanoidid ehk humanoidsed olendid ja ufoloogid on esitanud palju teooriaid, mis on püüdnud selgitada, kes nad on ja miks nad näevad välja inimestega nii sarnased ja samal ajal siiski nii erinevad.
Mõned peavad neid tõelisteks tulnukateks, kes saabuvad teistelt planeetidelt, mõned peavad neid ajaränduriteks, kes esindavad aastatuhandete jooksul arenenud inimesi, mõned peavad neid külastajateks teisest dimensioonist või teistest maailmadest, mõned arvavad, et nad on robotid, mille on loonud mittehumanoidsed tulnukad, jne.
On isegi täiesti veider teooria, mis selgitab, et suur pea, mustad suured mandlikujulised silmad, kolmnurkne nägu, kahe väikese augu kujul olev nina, õhuke suu, kõrvade puudumine ja muud välimuse üksikasju. “Hallid” on tegelikult väga moonutatud pilt inimesest, mida vastsündinud lapsed tajuvad lapsepõlves. See tähendab, et kõik "tulnukate röövimised" on väidetavalt lihtsalt kummalised õudusunenäod või teadvusekaotused koos ammu unustatud infantiilsete mälestustega.
Ja nüüd on välja öeldud veel üks versioon “Halli” kohta. Uue teooria väitis teatav David Jacobs, kes muide on ametlik ajalooõpetaja Temple'i ülikoolist, Pennsylvaniast, USAst.
Jacobsil on hobi – ta on ülimalt kirglik ufoloogia vastu ning räägib regulaarselt ajakirjandusele oma mõtetest. Ta on varem rääkinud sellest, et tulnukad on Maal inimeste seas juba pikemat aega kõndinud ja ka sellest, et nad plaanivad täismahus invasiooni.
Hiljuti kutsuti Jacobs Richard Dolani telesaatesse ja seal rääkis ta, kuidas “Hallide” sarnasus inimestega pole juhuslik, sest ilmselt on nad loodud spetsiaalselt inimese DNA-d kasutades. Ja see DNA saadi röövitud inimestelt.
Jacobsi sõnul on “hallidel” vaevu nähtavad kõrvaaugud, ninaaugud ja väga pisike suu. Kuid need osad ei paista nende füsioloogias olulist rolli mängivat, sest “hallid” suhtlevad röövitutega telepaatiliselt ja keegi pole kunagi märganud, et nad hingavad.
"Puuduvad tõendid selle kohta, et nad hingaksid, kuigi röövitud nägid neid enda lähedal, isegi puudutades nende otsaesist. Küsisin neilt inimestelt: "Kas tundsite nende hingeõhku oma näol?" Ja nad vastasid alati "ei".
Neil pole suure tõenäosusega üldse kopse, neil on väga õhuke väike keha ja keegi pole näinud, kuidas nende rindkere hingates liigub.
Ja nad ei räägi, nad suhtlevad alati telepaatiliselt. Ka nemad ei söö, vähemalt mitte nii, nagu meie sööme. Mis eesmärgil nad siis suud vajavad? Fakt on see, et neil "hallidel" tulnukatel on tõenäoliselt inimese DNA, mis muutis nad välimuselt meiega nii sarnaseks. Kes teab seda täpselt, aga see on parim oletus, kõik taandub suulõhele, mida nad üldse ei vaja, mida neil poleks pidanud olema.
Jacobsil on ufoloogia valdkonnas kõrge profiil. Ta on pidanud palju loenguid, temaga on intervjueeritud ning ta on osalenud paljudes tulnukate inimröövide teemalistes tele- ja raadiosaadetes.
David Jacobs on kirjutanud viis raamatut UFOde ja väidetavate tulnukate inimröövide teemal. Viimastel aastatel on Jacobs avalikult väitnud, et tema uurimistööst saadud tõendid, mis mõnikord hõlmavad hüpnootilise regressiooni kasutamist väidetavate tulnukatega röövitavatega koos traditsiooniliste küsitlemismeetoditega, näitavad, et tulnuka-inimese hübriidid osalesid varjatud inimühiskonda imbumise programmis. viimane eesmärk võib olla Maa üle võtta. Ta kinnitab, et mõned tema uurimisobjektid õpetavad neile hübriididele, kuidas sulanduda! inimühiskonda nii, et neid ei saaks inimestest eristada, ja et see toimub kogu maailmas.
DNA VÕTMISE JUHTUM
Julio Platneri röövimine tulnukate poolt ja temalt võetud veri, tulnuka implantaat ja tema korduvad röövimised. See on üks paremini uuritud sündmus.
Inimeste röövimise juhtumeid tulnukate esineb ühte lugu, aga üks selline huvitav juhtum juhtus Argentinas Julio Platneri nimelise mehega. Julio Platner töötas majas, kus müüdi seemneid, sööta ja põllutööriistu Winifreda maalinnas – kus tol ajal ei elanud isegi 3000 elanikku.
Ta ei kujutanud kunagi ette, et 1983. aasta 9. augusti õhtu sündmused muudavad tema elu sedavõrd, et temast sai üleriigilise ja rahvusvahelise meedia esikülg. Tema nimi sai populaarseks kogu provintsis ja peale sensatsioonilise kohtlemise, mida mõned meediad tema juhtumit käsitlesid, kaitses tema kohtuasja terve elanikkond, sest keegi ei kahelnud tema kogemuste ja mehelikkuse kirjelduses.
Julio Platneri juhtumi detailid
Juhtum sai alguse Winifreda linnast 12 km põhja pool asuvas maaettevõttes, kuhu Julio oli tulnud kontrollima seemneid selle ettevõtte ostmiseks, kus ta töötas. Ütlematagi selge, et ta tundis piirkonda kõigis selle geograafilistes üksikasjades.
Kell oli umbes 19.15. kui Julio valmistus Antonio Fisheri ettevõttest lahkuma, kui mõlemad märkasid, et loomad ja kodulinnud olid "väga närvis". Nad jätsid hüvasti ja Fisher palus tal mitte unustada väravat korralikult sulgeda.
"Kui alla jõudsin, et väravat avada, tundus, et keegi oleks mulle helkuri näkku pannud, nagu autogeensest või elektrikeevitajast, mis laseb palju kiiri ja teatud kaugusel tuleb silmad kinni katta, ma lihtsalt nägin seda, aga hetke pärast ma ei mäleta enam edasi,” ütles ta.
Kui ta teadvusele tuli, oli ta "toas", mis tõi meelde "operatsioonitoa". Seinad ei olnud siledad ega ühtlased, tundusid olevat polsterdatud, helebeeži värvi sarnane, ta jälgis vitriini, mis sarnanes seinte värviga, läbipaistmatu nagu ülejäänud ruum, kus ei paistnud eredus silma. Küll aga valgustas seda väga selge valge valgus, mis ei häirinud silma ja allikat ei olnud võimalik eristada, kust see tuli, ega ei tekitanud ka varje.
Tulnukate juhtruumis
"See oli sfääriline ruum," määratles Julio oma loos, rõhutades, et selles kohas tundis ta "kohutavat rahu, see oli midagi, mis jäi terveks eluks". Lisaks märkas ta, et tal pole ei mantlit ega käekella ning särk oli kokku keeratud.
Ta jäi tugitooli istuma, "nagu oleks ta hambaarstitoolis". Ta tundis, nagu oleks ta "õhus rippunud, ilma igasuguse toetuseta".
Ta märkas enda ümber nelja olendit, kolme meest ja ühte naist, kelle pikkus ulatus 1,60 meetrini, antropomorfse kehaehitusega, sportlikke kehasid. Ta ei osanud öelda, kas neil oli seljas väga liibuv kombinesoon või oli see olendite nahk, mille värv oli sarnane toa omaga. Ta eristas nende huuli, kuid ei suutnud kinnitada, kas need olid näo või keha osa.
Üks detail, mis talle nende nägudel kõige rohkem muljet avaldas, olid nende silmad, mis andsid edasi rahutunnet. Ta kirjeldas neid kui "väljaulatuvaid, läbipaistmatuid, suuri ja näost väljaulatuvaid, ilma silmalaugudeta". Seejärel lisas ta, et "nende kõrvad olid hästi kolju küljes, kätel viis sõrme" ning naiselikku olendit iseloomustas tema kehakuju ja see, et ta on mehelikest olenditest kõhnem. Ühelgi olendil polnud nähtavaid juukseid.
Telepaatia võõraste olendite poolt
Julio tahtis rääkida ja mõistis, et ei saa, kuid tal oli automaatselt vastus, hääli kuulmata. Ta tajus seda kui mõtet sõnade vormis (toim: vaimne kõne), mis käskis tal rahulikuks jääda, et temaga sarnaseid juhtumeid on tuhandeid!, et kui ta tahab, võib ta sellest rääkida, siis mõned usuvad teda ja teised mitte. Need andsid talle täieliku rahu tunde.
Naine lähenes talle sujuvate liigutustega, "sellest tekkis tunne, et ta libiseb põrandal" ja asetas parema käe tema vasaku käe peale. Vahepeal pani temast paremal seisev olend käe tema õlale.
Tulnukad hakkasid tema verd ammutama
Järsku märkas ta, et vasakpoolse olendi käes oli toru – pooleldi jäik ja pooleldi painduv – läbipaistev, umbes 20 cm pikk. See asetati Julio vasaku käe randmele, kes ei tajunud valu ega hõõrdumist. Vaatamata kontakti märkamisele kinnitab tunnistaja, et ta ei tundnud midagi – see tähendab, et see toru puudutas teda, kuid ei teinud survet.
Seejärel puudutas toru kõige õhem osa tema küünarnuki sisemist osa ja antud juhul jälgis Julio vere väljatõmbamist, mis tõusis seadme jäiga osa poole.
Ta püüdis puudutada paremal pool olevat olendit, kellel oli üks käsi õlal, kuid ta põrkas millegi vastu, sama nagu püsti tõustes. "See oli nagu ta põrkas millegi nähtamatu vastu," ütles ta.
Julio Platneri tagasitulek
Piirkonda teades sai ta aru, et oli kummalise sündmuse algkohast marsruudil, mis ühendab marsruuti 35 Villa Mirasoliga – aga, peaaegu 20 km kaugusel. Kaubik jäi suunaga lääne-ida suunas. (toim: pange tähele, et sõiduk oli teleporteeritud koos inimesega)
Tagasiteel meenutas ta seda kogemust väga rahulikult ja ta peatus Fisheri asutuse sissepääsu juures ja kontrollis, et värav jäigi lahti. Ta sulges selle ja kasutas võimalust vaadata oma vasakut kätt, kus tal olid jäljed, mis võivad teda elu lõpuni saata.
Umbes kell 20.25 jõudis ta tööle, kuid ei öelnud midagi. Koju jõudes ja lapsi nähes otsustas ta aga oma naisega juhtunust rääkida. Sel ööl oli tal võimatu magada, sest ta mäletas kõike, mis oli juhtunud, ja tundis, et ta käel oli põletav jälg.
Järgmisel päeval naasis ta kahtluste hajutamiseks episoodi sündmuskohale ja kontrollis oma veoki jälgi, mille teekond 1,5 m kaugusel väravast katkes, ilma väljasõidumärgita!, samuti maantee nr 11 pinnasel tee, kus ta uuesti välja ilmus.
Uurimine ja implanteerimine
Päev pärast juhtumit võttis kirjanik Julioga tema töö juures ühendust. Selle jaoks ei toetanud mind mitte ainult ettevõte, vaid ka tema perekond ja doktor Pizarro, kes viis läbi esimese ülevaatuse, nõustus juhtumit avalikult käsitlema. Ta tunnistas algusest peale, et tegemist on millegi “ebatavalise” – jäljed käel vastasid ka verevõtule, kuid ilma punktsioonita, ainult imendumisega.
Aja möödumine võimaldas ufoloogil sõlmida teatud sõpruse ja usalduse ning mõne aasta pärast tunnistas ta, et arst, kes tellis seljaröntgeni, avastas temalt "implantaadi"! Väikese suurusega implantaat oli lülisamba keskel kinni ilma armita. (toim: pealt nähtamatu) Julio keeldus seda eemaldamast, kuna ta ütles, et see ei põhjustanud mingeid kõrvalekaldeid ja ta kartis operatsioonile minna.
10 aasta pärast eemaldasid selle implantaadi samad olendid, kes selle tema ihusse asetasid. Ajakirjaniku sõnul oli Juliol rohkem kohtumisi ja et enamikule neist eelnes kummaline “sumin”, mille ilmselt see implantaat tekitas.
67-aastaselt, 20. septembril 2017, viidi Julio siit lõplikult minema ning jäi piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise ufoloogia ikooniks, sest nii palju detaile koondub ühte jutumisse ja tunnistajasse harva.
Ainult kuradil on kasulik, et olend ei omaks moraalseid väärtusi, sest siis saab teda ilma küsimusteta mõjutada. Teame, et need ei suhtle, vaid on telepaatiliselt e sisuliselt vaimu läbi juhitud füüsilised olendid ja suhtlus toimub vaimutasandil, kuigi neil on ihu. Kurat tahab elada ka inimese ihus (ta vajab tegutsemiseks ihu), kuid seda takistab inimese moraalne puhtus, seetõttu on pühadus ja Jumala vaimu ühendus inimese ainuvõimalik ja loomuomane valik. Kui aga inimene moraalselt langeb, siis sellega avatakse ligipääs deemonitele ja teadupärast ei jäta need seda võimalust kasutamata ja tulevad inimese sisse. Sellest te näete, kuidas inimest kontrollib deemon ja võtab kontrolli ihu üle. Kuid tulnukatel ei ole moraali ja neid on lihtsam juhtida kui inimest. Vahel öeldakse, et keegi müüs oma hinge maha. See tähendab, et tal ei ole enam vaba tahet. Täpselt nii võib öelda ka tulnukate osas, neil puudub vaba tahe, sest see on hingeomadus ja omane vabale inimesele. Tahe on oluline hinge osa.
History Channeli sari Ancient Alien on esitanud erinevaid huvitavaid teooriaid arenenud tehnoloogiate kohta, mida meie esivanemad kasutasid, ja pannud meid mõtlema, kust meie esivanemad said nende arenenud tehnoloogiate kohta teadmised. Need spekulatsioonid panid inimesed uskuma, et keegi võis külastada meie esivanemaid ja anda teadmisi, mis viisid tehnoloogia arenguni. Muistsete tulnukate mõiste viitas algselt tuhandeid aastaid tagasi toimunud maavälisele sekkumisele ja võib-olla ka väikesele geneetilisele sekkumisele. Arvatakse, et meie esivanemate edenemine astronoomia, tehnoloogia ja meditsiini vallas ei saavutataks üksi, vaid oleks maaväline olend. Muidu, kuidas oleksime saanud ehitada neid Egiptuse püramiide nii suure täpsusega ja ehitada ka massiivseid kivikujusid Lihasaarele ja paljud teised ehitised üle kogu maailma? Need struktuurid nägid välja nii, et need pole inimeste tehtud ja näisid olevat mõne maavälise olendi ehitatud. Isegi tänapäeval on võimatu sellist struktuuri sellise täpsusega ehitada. Kas need salapärased teooriad, et meie esivanematel oli tulnukatega hea kontakt ja nad jätsid meile vihjeid arhitektuuri, kunsti ja religioossete märkmete näol? Samal ajal kui teised inimesed vaidlesid selle üle, et pole tõendeid selle kohta, et meie esivanemad oleks nende struktuuride ehitamiseks ja sellise edu saavutamiseks abi saanud mis tahes mõistatuslikelt olenditelt või tulnukatelt. Teisest küljest on palju neid, kes kinnitavad, et arheoloogilised tõendid ja ajalooline tekst on piisavad, et arvata, et meie esivanemad veetsid tulnukatega aega ja isegi sigisid* koos nendega või meie DNA sisaldab tulnuka DNA jälgi.
* NB! "Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed." (1Ms 6:4) Ps. Kusjuures, see leidis aset enne Noa veeuputust.
Loe lisaks 4Ms 13:33. "Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis."
